jälle on jõudnud lõik ajas, kus nähtamatu saab nähtavaks

„Mida sa teed?“
„Midagi pole teha,“ vastas naine.
„Siis õpi. Praegu on palju inimesi, kes enam ei ela. Nad ei vihasta, ei nuta, ootavad ainult, et elu mööduks. Nad ei võta vastu väljakutseid, mida elu neile enam ei pakugi. Sul on sama oht; tegutse, astu elule vastu, aga ära lõpeta elamist.“

*********
Ent elu ei koosne soovidest, vaid igaühe tegudest.

****
Endalegi tahtmatult hakkas ta Jumala kohalolu avastama kõiges, mis tegi. Iga laud, mille ta kokku pani, iga tool, mida nikerdas, lasid tal mõista, kui püha on elu ja kui olulised on pisikesed asjad Kõiksuse ümberkujunemises. Sellest ametist sai ta peamine õpiaeg: miski pole kasutu ning iga hetk kätkeb endas igavikku ja Loomist. /---/
Ükskord, vesteldes naisega, kelle ametiks oli leivategemine, nägi Eelija, et ka too mõistab, et töö muudab Jumala kohalolu nähtavaks. Ja vähehaaval sai ta teada, et paljud inimesed – kes suudavad oma igapäevatöid teha naeratusega – tunnevad sedasama.
Sellest hetkest hakkas ta inimesi kaheks jagama. Need, kes rõõmustavad, ja need, kes kaebavad oma tegemiste üle. Viimased usuvad, et needus, mille Jumal Aadamale pani, on ainus tõde /---/ Nad ei tunne rõõmu tööst ja on tüdinenud vabadest päevadest, mil neid puhkama sunnitakse.

******
Naine tõmbas hõlma alt pisikese savitahvli, kuhu oli midagi kirjutatud.
"Mida see tähendab?“ küsis Eelija.
„See on sõna armastus.“
Eelija hoidis tahvlit käes, julgemata küsida, miks naine selle talle andis. Paar kritseldust siin savitükil võttis lühidalt kokku selle, miks tähed ikka veel taevas on ja inimesed maa peal kõnnivad. /---/
„Ma kirjutasin sulle. /---/ sõna, mida sa praegu käes hoiad, on täis saladusi. Keegi ei tea, mida see ühe naise südames äratab – isegi prohvetid mitte, kes Jumalaga räägivad.“
„Ma tunnen seda sõna, mis sa kirjutasid,“ ütles Eelija tahvlit oma mantlivoldi vahele torgates. „Ma olen päeval ja öösel sellega võidelnud, sest – kuigi ma ei tea, mida see naise südames äratab – tean ma, mida see ühe mehega teha võib. /---/ see lihtne sõna - armastus – ajab mulle kabuhirmu peale. Enne kui sa selle tahvlile joonistasid, olid su silmad selle mu südamesse juba kirja pannud.“

******
Me tahame nendega nii väga rääkida, et ei kuule, mida nad ütlevad. Kuulata pole lihtne: oma palvetes püüame kogu aeg öelda, kus me oleme eksinud ja mida me tahame, et meiega juhtuks. Aga Issand teab seda kõike ja palub meid vahel lihtsalt kuulata, mida Kõiksus räägib. Ja kannatlik olla.

Kõik lahingud elus õpetavad meile midagi – kaasa arvatud need, mis me kaotame. Kui suureks kasvad , siis avastad, et juba oled sa valede asjade poolt olnud, iseennast petnud või rumaluste pärast kannatanud. Kui sa hea sõjamees oled, ei hakka sa ennast selle pärast süüdistama – aga samuti ei lase sa oma vigadel korduda.

********
„Ma kardan,“ ei jätnud poiss järele.
„See tähendab, et elu meeldib sulle. Mõnikord on täitsa loomulik, et kardad.“

*********
„Ma olin kõigest viisteist, kui abiellusin, ja mul polnud aimugi, mis elu on. Perekonnad olid kõik meie eest ära korraldanud, mind oli lapsepõlvest peale kasvatatud ja hoolikalt ette valmistatud, et võiksin oma abikaasat igas olukorras aidata.“
„Kas sa armastasid teda?“
„Ma õpetasin oma südant seda tegema. Kuna valikut polnud, veensin end, et see on parim tee. Kui ma mehe kaotasin, alistusin neile ühetaolistele päevadele ja öödele ja palusin Viienda Mäe jumalatelt, et nad võtaksid mu ära kohe, kui poeg on võimeline üksi elama.
Nii oli siis, kui ilmusid sina /---/ sellest päevast alates hakkasin ma nägema oru ilu, mägede tumedaid piirjooni taeva taustal, kuud oma muutuva kujuga /---/ Mul oli jälle meeletu tahtmine elada. Sa ütlesid, et ma õpiksin Byblose tähti, ja ma tegin seda. Mõtlesin, et teen seda vaid sinu meeleheaks, kuid ma sattusin oma tegemisest vaimustusse ja avastasin: mu elu mõte on just see, mis ma tahan, et see oleks.“

„Hirm kestab hetkeni, mil algab möödapääsmatu; pärast seda pole tal enam mõtet. Ja kõik, mis alles jääb, on lootus, et me tegime õige otsuse.“ (lk 143)
„Aga möödapääsmatu tuleb alati. On vaja enesevalitsust ja kannatust, et sellest üle saada,“ ütles karjus.
„Ja lootust. Ilma selleta pole oma jõudu võitluses võimatuga kuhugi kulutada.“
„Asi pole tulevikulootuses. Asi on su enda mineviku uuesti loomises.
„Elu uuesti luua – see pole raske. Piisab sellest, kui teha endale selgeks, et meil on sama palju jõudu kui enne ja osata seda oma huvides ära kasutada.“

Mees vaatas talle otsa. „Kui sul on minevik, mis rahu ei anna, siis unusta see,“ jätkas ta. „Mõtle endale uus elulugu välja ja usu seda. Keskendu ainult nendele hetkedele, mil suutsid teha, mida soovisid – ja see jõud aitab sul saada, mida tahad.“

*******
„Kõik, mis oleks võinud juhtuda – aga ei juhtunud – puhub tuul minema ja sellest ei jää mingit jälge,“ ütles karjus. „Elu koosneb meie suhtumistest. Ja on teatud asjad, mida jumalad käsivad meil läbi elada. Pole oluline, mis põhjus neil selleks on, ja pole mõtet teha kõik selleks, et need meist mööda läheksid.“

********
Mõnikord on vaja Jumalaga võidelda. Iga inimolend näeb mingil hetkel, kuidas tragöödia ta elust risti läbi läheb. Sel hetkel kutsub Jumal ta silm silma vastu välja ja käsib vastata Tema küsimusele: „Miks klammerdud sa nii kõvasti selle lühikese ja kannatusterikka olemise külge? Mis mõte su võitlusel on?“ Ja inimene, kes sellele küsimusele vastata ei oska, annab alla. Samal ajal kui teine, kes oma olemasolule mõtet otsib, leiab, et Jumal on olnud ebaõiglane, ja hakkab oma enda saatusele vastu. Just sel hetkel langeb taevast alla üks teine tuli – mitte see, mis tapab, vaid see, mis rebib vanad müürid maha ja annab iga inimolendi kätte tema tõelised võimalused. Argpüksid ei lase tulel kunagi oma südames lahvatada – kõik, mis nad soovivad on, et uus olukord muutuks nii kiiresti kui võimalik endiseks ja nad võiksid elada ja mõtelda nii, nagu on harjunud. Julged aga panevad vanale tule otsa ning – olgugi et hinnaks on ränk sisepiin – loobuvad kõigest, kaasa arvatud Jumalast, ja liiguvad edasi. „Julge on alati kangekaelne.“
Ja Jumal taevas naeratab rahulolevalt – just seda Ta tahtiski, et igaüks hoiaks vastutust oma elu eest enda käes. Andis Ta ju oma lastele kõigist võimalikest kingitustest suurima: võime valida oma tegusid ja otsustada nende eest.

Eelija põgenes kahtluse eest. Läbikukkumise eest. Kõhklushetkede eest. Ent Issand oli lahke ja juhtis ta möödapääsmatusse kuristikku, näitamaks, et inimene peab oma saatust valima – aga mitte sellega nõus olema.

*******
„Kuidas on võimalik teha seda, mis on võimatu?“
„Vaimustusega.“

****
„Ronime üles,“ ütles Eelija.
„See on keelatud.“
„Keelatud küll. Aga mitte ohtlik.“

*******
„Alati peab teadma, millal mingi osa su elus lõpeb. Kui sa klammerdud selle külge kauemaks kui vajalik, kaotad kogu rõõmu ja mõtte täiesti. Ja riskid sellega, et Jumal su hülgab.“

(Paulo Coelho „Viies mägi“ )

Tsiteerides Lindgreni: "Ma palun jumalat, et ta oleks küülikupuuri juures!" - tahan tänada Loojat kõigi hetkede eest, mis ta mulle ilusaks pühadekingisõlmeks keeras ja seejärel jättis võimsalt aega kogu pikad pühad neid sõlmi lahti harutada.

küsimused koostatud, vaja vastata

ja ikka koputada ka, kui vastata ei ole vaja ;)

Seega, 2007. aastal:
Mitu meetrit meelt heitsid ja mitu lootust ära kaotasid? Mitu korda tihkusid enda ette ja mitu korda sõbra õlga? Mitu sünapsit kistumalt rikkusid ja mitu kilo eluskaalu juurde said? Mitut kevade tärkamist, suve tulekut, sügise vaheldumist talvega nägid?
Mitmes pulmas, juubelil, kontserdil, etendusel, loomaaias või kokkutulekul käisid? Palju lapsi lähikonnas sündis? Mitu südant süütasid ja mitu leeki kustutasid? Mitu suhtlemisviga tegid? Mitu alt- ja kõrvalehüpet kvalifitseeriti? Kui suured on intressid Väikeste Teenete Investeerimispangast ja palju sa, tainapea, taipasid sinna sissemakseid teha? Kellele andsid sõna, kellele käe ja kellele südame? Kellelt võtsid sõna?
Mitu korda mõtlesid enne ja mitu korda pärast? Palju palusid andestust ja palju jumalat?
Kuhu kadusid minutid, tunnid ja päevad, mil liikus "mõte nagu hilinenud regi"?
Mitu numbrit suuremat kostüümi poes vaatasid ja palka said? Millal maksid memme vaeva ja kellele jäid veel tänu võlgu? Kaua sa kannatasid kurbade naeru?
Mitu korda kraamisid külmkappi, raamaturiiuleid, garderoobi ja keldrit? Mitu marja ja seent korjasid, mitu moosi keetsid, mitu mahla ja veini tegid, mitu lund rookisid, mitu lehte riisusid? Palju puid tassisid ja palju teistele tassida jätsid? Mitu uut ja mobiilset grilli ära proovisid? Mitu saia, kuklit, kooki küpsetasid? Mitu seapraadi ja kanakoiba ahju sättisid? Mitu masinatäit pesu pesid? Aga mitu ära triikisid? Mitu sokki parandasid, mitu kleiti-püksi-seelikut-pluusi õmblesid, mitu sokki-kinnast-mütsi-salli kudusid? Mitu ratast, muruniidukit ja autot parandasid? Mitu korda akut laadisid? Mitmest arvutist jagu said? Mitme kodumasinaga püüdsid ühist keelt leida? Mitut maja ehitasid ja mitut kõbisid? Mitu Sandelsit selle juures ära jõid? Ja mitu piparmündiläätse sõid? Mitu pead värvisid, mitu soengut fassongi lõikasid? Mitu korda väljanägemise osas sõnu peale lugesid? Mitu matemaatika, füüsika, vene ja inglise keele, muusika ja ajaloo tundi targemaks said? Mitu "keelenõud" andsid? Mitu kodutööd parandasid?
Mitu laulu laulsid? Mitu tantsu tantsisid? Kelle peale vihastasid, kellele andeks andsid, kelles pettusid, kellest lugu pidama hakkasid? Kellelt leidsid tuge ja mõistmist, kellega said jagada muresid ja rõõme? Kellele said ise toeks olla, keda püüdsid mõista? Mitu korda magasid sisse ja mitu korda välja? Mida maha magasid?
Mida avastasid? Mida saavutasid? Milles pettusid? Mitu korda naeratas loosiõnn ja mitu korda said kindla peale tünga? Kuhu jõudsid ja kuhu ei jõudnud? Mitmel maal rändasid? Mitmel veel seilasid? Mitu versta maha väntasid ja mitmesse vette sulpsasid? Kellele kinkisid siidirätiku, kellele sõrmuse ja kellele iseenese? Kuhu küll kõik lilled jäid? Milleks see kõik hea võib olla?

mõnes mõttes

ehk aga teisalt... räägin juba nagu pikalt Kaalude mõjusfääris viibinu.

Mõnes mõttes on palju lihtsam "elada iga päeva nii, nagu oleks see viimane". Eeldusel muidugi, et see ongi viimane ja ülejärgmisel päeval tuleb sinu kokkukeedetud suppi helpida teistel. Ja nii kiitus kui laitus kokandusoskuste vallas jääb kogemata.
Palju keerulisem on elada teadmisega, et vastutad nii oma tänaste kui homsete tegude ja valikute eest, et iga hetk igas päevas võib omada pikaajalist mõju nii sinu kui kaasteeliste eluteedele. Et peamine ja tähtsaim õppeaine elukoolis on pika perspektiiviga riskianalüüs.
Mis lootusest te siin räägite, kallid sõbrad kristlased?!

ma mööduda ei saa...

Which Discworld Character are you like (with pics)
You scored as a Esmerelda (Granny) Weatherwax
You are Granny Weatherwax! The most powerful witch on the Disc! You often use headology rather than actual spells, and are a very good witch, despite the fact that you sometimes wish you were a bad one. You play a mean game of Cripple Mr. Onion, and have a very powerful stare. By the way, you should really get that broom fixed…
Esmerelda (Granny) Weatherwax 75%
Lord Havelock Vetinari 75%
Carrot Ironfounderson 69%
Commander Samuel Vimes 50%
Gytha (Nanny) Ogg 50%
The Librarian 44%
Rincewind 44%
Greebo 38%
Death 38%
Cohen The Barbarian 38%

Tulemus oli mõneti ootamatu (vanaema Ilmavaha!) ja mõneti ootuspärane (lord Vetinari). Otsustavaks sai kannatlikkuse määr või õigupoolest kannatamatuse määr. Oleks mul kannatlikkust, oleks täis Vetinari :D:D:D
Sisemist agressorit paitab ja tunnustab 38% barbar Cohenit ja teist sama palju Greebot :P

Kaderile tänusõnad vihje eest!

usu või ära usu

Kader ajas meemi pähe, nüüd ei anna rahu. Minu käibetõed või uskumused on alguse saanud lapsepõlvest, ebapraktilisuse või paikapidamatuse hinnang on muidugi tunduvalt hilisem.

"...ja kui nad surnud ei ole, elavad õnnelikult tänaseni." - see oli esimesi (käibe)tõdesid, mille jalad ootamatult lühikeseks osutusid. Edukas võitlus abiellumise/ühteheitmise nimel ei taga veel õnnelikku kooselu. Mitte et õnnelik kooselu tormilise armumise ja igatsemise järel võimatu oleks, aga nad ei ole teineteise põhjus ja tagajärg.

"sinu ees on kõik teed valla" või "sa astud täna ellu" - just sel hetkel, kui seda öeldakse, on see kõige võltsim. Teed on valla ja valikuid tuleb teha kogu aeg. Iga valikuga jäävad teised valikud ära (kvantkäitumine!). Ja ellu ei ole kahjuks võimalik astuda, sest ei enne seda ole ma vähem elus ega peale seda rohkem. Elu on siin ja praegu, kogu aeg ja ees ei oota midagi.

"tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus" - isegi kui AHT rääkis armastusest töö vastu, ma ei usu seda ikkagi, et pühendumine millegi või kellegi armsaks suudab teha. Seob küll, seda kindlasti. Nii sõltuvusse jäädaksegi.

"arvesta teiste tunnetega, ära ole selline egoist" - hilisem elul näitas, kuivõrd oluline ja ka keeruline on enda tundeid arvesse võtta.

"tähtis on sisemine ilu, kes seda ei näe, pole sind väärt" - aga esmamulje mõjust olete kuulnud?

ja seesama "vastandid tõmbuvad" kehtib magnetismis (ise olen näinud!), inimsuhetes pole mulle seda võimalust küll jäänud. Enamasti leian ma sümpaatses inimeses ruttu üles kusagilt tuttavad armsad jooned, kuni selleni välja, et mõni sõber täheldab näiteks:"Kuule, ta on kuidagi su isa moodi."

"vana karu enam tantsima ei õpeta" - õpetab küll, kuigi ta ise võib-olla ei taha seda tunnistada ja väänab igaks juhuks jala ka välja.

Ahjaa, las nüüd Uurija, Varahoidja ja Kuutroll ka mõtlevad elu üle järele, eks ;)

Kogu tõde Amburist

Ma teen seda meelega. Ja keelega :P

vääga lihtne test

Jah, vali ainult kahe parameetri kolme valikvastuse vahel ja sinust saab üks üheksast tüübist!
Näiteks

8 - Asserter

Enneagrammi tüüp on KAHEKSA (ehk Väljakutsuja)

Nad on vahetud, iseseisvad, oma jõududega toimetulevad, enesekindlad, endasseuskuvad ja kaitsvad. Motoks: „Ma pean olema tugev!“

Kuidas minuga läbi saada

• seisa enda eest... ja minu eest.
• ole enesekindel, tugev ja otsekohene
• ära räägi mind taga ega kuritarvita mu usaldust
• ole haavatav ja jaga oma tundeid. Märka ja tunnusta mu õrnemat, haavatavat poolt. - veidi vastuoluline, aga üldjoontes peab paika
  
• anna mulle ruumi olla omaette.
• tunnusta mu panust, kuid ära püüa mind meelitada.
• esitan sageli enesekindlaid väiteid. Ära pea seda joonelt isiklikuks rünnakuks.
• kui ma karjun ja nean, kirun, vannun ja jalgu trambin, siis püüa meeles pidada, et selline ma paraku olen.

Mis mulle meeldib KAHEKSA olemise juures

• olen sõltumatu ja saan ise hakkama - jah, aga...
  
• olen võimeline vastutust võtma ja vastama väljakutsetele kaine meelega
• olen vapper, aval ja aus - kes meist ei tahaks seda olla!
  
• võtan elust kõik, mis elamist väärt
• toetan, julgustan ja kaitsen neid, kes on lähedased - vahetevahel enamasti
  

Mis teeb keeruliseks KAHEKSAks olemise

• ehmatan ja tõukan inimesi oma otsekohesusega eemale
• olen kärsitu ja kannatamatu teiste oskamatuse suhtes
  
• astun teiste eest välja ja saan seeläbi tänamatuse osaliseks
• ei anna iial andeks ülekohut ja ebaõiglust - annan küll!
  
• esitan endale liiga suuri nõudmisi
• saan kõrge vererõhu, kui inimesed ei pea reeglitest kinni või asjad ei lähe õigesti

KAHEKSAd lastena:

• on iseseisvad, võitlejahinge ja sisemise tugevusega
• on mõnikord üksildased
• haaravad kontrolli enda kätte, seega pole võimalik saavutada nende üle kontrolli
• toovad esile teiste inimeste nõrkuse(d)
• vastavad provokatsioonile verbaalse või füüsilise rünnakuga
• võtavad endale vastutuse perekonnas, sest tajuvad end kui tugevamaid

KAHEKSAd vanematena: - on nii- ja naasugused

• on sageli lojaalsed, hoolitsevad, haaratud, pühendunud
• on mõnikord liiga kaitsvad
• võivad olla nõudlikud, kontrollivad ja jäigad

Noh, õnneks olen ma paljut muud ka, kui ainult mingi KAHEKSA :)

heade isade päevaks

Mingi rahvapsühholoogia tõdemus on, et isa nägu tütred on õnnelikumad kui muud. Minu ja isa lapsepõlvepilte on võimalik segi ajada, kui ei vaata väga detailselt, mis kellelgi seljas.
Arvata võib, et isalt olen pärinud musikaalsuse. Või kahasse emapoolselt vanaisalt. Ilmselt olen isalt kaasa saanud ka plahvatava viha, vastupanuga toimetulematuse, ööbiku-tüüpi unetavad, leiduri-huvi, keeletaiu ja isevärki huumorimeele. Aga igatsus kättesaamatu järele, see on meil mõlemal ühest ja samast tähtkujust tingitud ;)
Isa õpetas mind suusatama, jalgrattaga sõitma ja malet ning kabet mängima. Palju muid asju ilmselt ka, aga need on kuidagi eriti eredalt meeles. Ja isa meesteratas, koolieeliku jaoks hiigelsuur Ukraina, mille pulga alt ma sõita üritasin. Üritus oli nii hädine ja sihikindel, et isa ostis mulle isikliku jalgratta, tüdrukute Ereliukase.
Teadusliku ja insenerimõtlemise alused sain ka isalt. Ja M. Iljini raamatu "Jutustusi asjadest ehk sada tuhat mispärast" (Teaduslik Kirjandus, 1947), mis võiks isegi tänapäeval looduseõpetuse ja füüsika õpikutele silmad ette anda. Kas teie teate, miks saab jääd mööda uisutada, aga põrandat pidi ei saa? Või miks vesi kustutab leegi, aga mõni muu vedelik nagu petrooleum või bensiin mitte?
Autot juhtisin isa süles kuueaastaselt, aga 16-aastaselt ta polnud nõus mind juhtima õpetama, vaid käskis Žiguli käsiraamatu läbi lugeda, muidu rooli ei saa! Või ma viitsisin sisepõlemismootori ja käigukasti tööpõhimõtetesse süüvida...
Isaga saab siiani rääkida igasugu huvitavatest asjadest, ootamatud vaatenurgad ja leidlikud seosed on tema leivanumber vestlustes.

psühhohügieenist

Ema: Kuidas sul siis esimene töönädal läks?

Mina: Eee... väsitavalt?

....

E: ma kuidagi ei tahaks, et sa end ära kurnad!

M: no aga mida sina selle vastu ette võtta saad?

E: ega ma ei saagi, aga... ma ikka nii muretsen, et sa endale liiga teed!

M: küll ma enda eest juba seisan, kui vaja, siis kurdan kellelegi.

E: ma tahaks, et sa üldse kurtma ei peaks!

M: Psühhohügieen on selle asja nimi.

E: Hügieen? See on siis nagu puhtus või nii? Ajude, mõtlemise puhastamine?

M: ma mõtlen pigem psüühikat tervikuna. Ihu hügieeni eest me ju oskame hoolitseda, hinge ja vaimu on ka vaja rookida, saast välja saada.

E: mmmm... ma ei osanudki selle pilguga vaadata. aga peab siis niimoodi kellegi peale välja valama?

M: ei pea. Ihu puhastamises on ju inimesed ka erinevad – kellele meeldib saunas, kellele vannis ja kellele duši all käia, kes ajab pea kiilaks ja kes sääred paljaks. Eks psühhohügieeniks on ka erinevaid viise. Mina pean kurta saama. Sellest hoiduda oleks üsnagi saastane lõbu. Aga ma ei kurda sinule, vaid sellele, kes seda niiväga külge ei võta, kuid oskab kuulata ja kaasa elada. Samamoodi ei ole sinul võimalik mind kurtmast hoida, kurtmine on hädavajalik nagu regulaarne juukselõikus, isegi kui kurtmiseks põhjust nagu polegi. Aga näed, kaebled ja nurised ära ning pöetud juuksed, ei, närvid, kasvavad tugevamad ja kaunimad ja tihedamad ja tervemad!

Ehh, mamma suudab mind lõputult inspireerida!

P.S. mille muu kui psühhohügieeniga ma siin ajaveebiski tegelen?

Sündmused, mis tunduvad olulised, esmapilgul, kipuvad kuhjuma. Kui suudaks neist mõelda kui ebaolulistest, kas see võtaks pinget vähemaks?
Kui suudaks mõelda, et töökohavahetus ei olegi nii oluline, et algul on see lihtsalt nagu üks osa (no nii pooleaastane...) ellujäämiskursusest, oluline on hoopis see, kuidas ma suhtun võimalusse sõita jalgrattaga läbi lörtsiselt öise Tartu.
Kui suudaks mõelda, et lahutus on ainult üks vabastava hingamise vorme, peale mida ei saa enam hullemaks minna, ainult paremaks ja et oluline kohtumine oli juba ära, ülikooli raamatukogu haruldaste raamatute osakonnas väga varastel 1990ndatel, kui üks poiss täitsa niisama juttu tegi.

Et see nii siiski pole, tõestab mu haige aju, mis saadab unenägusid, milles haarab mind vastupandamatu soov lõigata kreissaega seinast välja (lahutus!!) 18 glasuurplaadi suuruseid tahvleid endise töökoha tualettruumis.

sadakuus raamatut

Legend:

Paksult, mis loetud
kursiivis, mida olen proovinud lugeda, aga ei suutnud
tärniga*, mida olen korduvalt lugenud.

Peamine raamat, mis siit puudu, on David Lodge'i "Väike maailm". Sama autori "Ühest kohast teise" kirjeldab ju värvikalt intellektuaalset häbimängu, kus punkte sai see, kes tunnistas üles läbilugemata teose, mida arvas ülejäänuid lugenud olevat :D

Loomulikult peaks ma enesel silmad peast häbenema eriti nende kaldkirjas raamatupealkirjade pärast, aga ma olen jõhkralt aus otsustanud olla seekord. Pealegi, enamus selliseid nice try'sid on korda saadetud perioodil "2000 aastat maailmakirjandust 3 päevaga", mil raamatuid ei loetud isegi mitte tüki-, vaid meetrikaupa. Kõik võimalused neid lugusid avastada on ju veel olemas!

Kahju, et sellesse nimekirja pole jõudnud ühtegi Pratchettit ega Gaarderit, häbemata vähe on ka Ecot ja Salingeri. Eesti ja soome kirjanikest ma ei räägigi, isegi suuremad põhjamaad ei paista esindatud olevat... Ei viitsi järge ajada, kes ja mille põhjal nimekirja tegi, jõhker järeldus oleks Ameerikamaa kolledži (moodsa?) kirjanduse õppejõud oma parema äranägemise järele ja et oma tudengitest veidi lugenum välja paista, pani sinna ka antiikautoreid, keda tema vanakooli õppejõud temalt olid nõudnud.

Jonathan Strange & Mr Norrell (Susanna Clarke)
Anna Karenina (Tolstoi)
Crime and Punishment( Dostojevski Kuritöö ja karistus)
Catch-22 (Joseph Heller)
One Hundred Years of Solitude (Marquez Sada aastat üksildust)

Wuthering Heights (Emily Brontë Vihurimäe)
The Silmarillion (J. R. R. Tolkien)
Life of Pi : A Novel (Yann Martel Pii elu)
The Name of the Rose ( Umberto Eco Roosi nimi)***
Don Quixote (Miguel de Cervantes)
Moby Dick (Herman Melville)
Ulysses (Joyce)
Madame Bovary (Gustave Flaubert)
The Odyssey (Homeros Odüsseia) – hämmastav, seda ma lugesin ikka väga varases nooruses
Pride and Prejudice (Jane Austen Uhkus ja eelarvamus)
Jane Eyre (Charlotte Brontë)
A Tale of Two Cities (Dickens Jutustus kahest linnast)
The Brothers Karamazov ( Dostojevski Vennad Karamazovid)
Guns, Germs, and Steel: The Fates of Human Societies
War and Peace (Tolstoi Sõda ja rahu)
Vanity fair (William Makepeace Thackeray Edevuse laat)
The Time Traveler’s Wife (Audrey Niffenegger Ajaränduri naine)
The Iliad ( Homeros Ilias)
Emma (Jane Austen)
The Blind Assassin (Margaret Atwood Pime palgamõrvar)
The Kite Runner (Khaled Hosseini)
Mrs. Dalloway (Virginia Woolf Proua Dalloway)
Great Expectations (Dickens Suured lootused)
American Gods (Gaiman, Ameerika jumalad) – däämn, ma tahtsin seda lugeda, aga rmtpoest oli otsa saanud ja rmtkogust välja laenatud!
A Heartbreaking Work of Staggering Genius (Dave Eggers)
Atlas Shrugged (Ayn Rand)
Reading Lolita in Tehran : A Memoir in Books (Azar Nafisi)
Memoirs of a Geisha (Arthur Golden Geiša memuaarid)
Middlesex (Jeffrey Eugenides)
Quicksilver (Neal Stephenson)
Wicked : the Life and Times of the Wicked Witch of the West (Gregory Maguire)
The Canterbury Tales (Geoffrey Chaucer Cantebury lood)
The Historian : A Novel
A Portrait of the Artist as a Young Man (Joyce Kunstniku noorpõlveporteree)
Love in the Time of Cholera (Marquez Armastus koolera ajal)
Brave New World (Huxley Hea uus ilm)
The Fountainhead (Ayn Rand Allikas)
Foucault’s Pendulum (Umberto Eco)
Middlemarch (George Eliot)
Frankenstein (Mary Shelley)
The Count of Monte Cristo (Dumas Krahv Monte Cristo)
Dracula (Bram Stoker)
A Clockwork Orange (Anthony Burgess Kellavärgiga apelsin)
Anansi Boys (Neil Gaiman)
The Once and Future King (T. H. White)
The Grapes of Wrath (John Steinbeck Vihakobarad)
The Poisonwood Bible : A Novel (Barbara Kingsolver)
1984 (George Orwell)
Angels & Demons (Dan Brown)
The Inferno (Dante Põrgu)
The Satanic Verses (Salman Rushdie Saatanlikud värsid)
Sense and Sensibility (Jane Austen Mõistus ja tunded)
The Picture of Dorian Gray (Wilde Dorian Gray portree)
Mansfield Park (Jane Austen)
One Flew Over the Cuckoo’s Nest (Ken Kesey Lendas üle käopesa)
To the Lighthouse (Woolf Tuletorni juurde)
Tess of the D’Urbervilles (Thomas Hardy)
Oliver Twist (Dickens)
Gulliver’s Travels (Jonathan Swift Gulliveri reisid)
Les Misérables (Victor Hugo Hüljatud)
The Corrections (Jonathan Franzen Parandused)
The Amazing Adventures of Kavalier and Clay (Michael Chabon)
The Curious Incident of the Dog in the Night-time (Mark Haddon Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal)
Dune (Frank Herbert Düün)
The Prince (Niccolo Machiavelli)
The Sound and the Fury (William Faulkner Hälin ja raev)
Angela’s Ashes : A Memoir ( Frank McCourt Angela tuhk)
The God of Small Things (Arundhati Roy Väikeste asjade jumal)*
A People’s History of the United States : 1492-Present
Cryptonomicon (Neal Stephenson)
Neverwhere (Neil Gaiman)
A Confederacy of Dunces (John Kennedy Toole)
A Short History of Nearly Everything
Dubliners (J.Joice)
The Unbearable Lightness of Being (Kundera Olematuse talumatu kergus)
Beloved (Toni Morrison Armas)
Slaughterhouse-Five (Kurt Vonnegut Tapamaja korpus viis)
The Scarlet Letter (Nathaniel Hawthorne Tulipunane kirjatäht)
Eats, Shoots & Leaves
The Mists of Avalon (Marion Zimmer Bradley Avaloni udud)
Oryx and Crake : A Novel (Atwood Orüks ja Ruik)
Collapse : How Societies Choose to Fail or Succeed
Cloud Atlas (David Mitchell Pilvealtlas)
The Confusion
Lolita (Vladimir Nabokov)
Persuasion (Jane Austen Veenmine)
Northanger Abbey (Jane Austen Northangeri klooster)
The Catcher in the Rye (Salinger Kuristik rukkis)***
On the Road (Jack Kerouac Teel)
The Hunchback of Notre Dame (Victor Hugo Jumalaema kirik)
Freakonomics : A Rogue Economist Explores the Hidden Side of Everything
Zen and the Art of Motorcycle Maintenance : An Inquiry into Values (Robert M. Pirsig)
The Aeneid (Vergilius Maro)
Watership Down (Richard Adams)
Gravity’s Rainbow (Thomas Pynchon)
The Hobbit (J.R.R. Tolkien Kääbik)
In Cold Blood : A True Account of a Multiple Murder and its Consequences (T Capote Külmavereliselt)
White Teeth (Zadie Smith Valged hambad)
Treasure Island (Robert Louis Stevenson Aarete saar)
David Copperfield (Dickens)
The Three Musketeers (Dumas Kolm musketäri)

võib-olla ei peaks siia kirjutama... jama jutt, mulle endale ei meeldi ka, kui keegi alustab sedalaadi vabandusega.
aga jah, hoolimata kommersist, mis 'siin ja praegu' mullis oli armas ja tujutõstev, on tulnud kogu viimane nädal kurja vaeva näha näriva ärevusega. enam ei saa arugi, mille põhjuseks on psühho ja millel somaatika. võib ju ainult oletada, et...
...lahkuminek, nii pikaleveninud kui see ongi, võtab ette läbida mõnd ettenähtud faasidest. näiteks süüdistamise faas ja täitsa tõenäoline on ka kauplemise faas, kuigi veidi teisel moel kui Daki kogutud tarkustes.
...just siis, kui ma olin õhtul jõudnud mõelda, et sudokud on head rahuliku une tekitajad, sest neis numbreis pole ju midagi, mis võiks tarbetuid emotsioone esile kutsuda ja hulle unesid välja kaevata, jah, just siis ärkan ma hommikul ängistava unenäo ja hirmsa ärevusega, millest nutt ei ole kaugel. mingi lapsepõlvest tuttav lootusetuse- ja hirmutunne, et see hirmus uni (aeg, olukord, vaen, jama, teadmatus - vali millist tahad!) ei saagi otsa. et ma ei jaksa selle lõppu ära oodata, enne löövad mu oma neuroosid ja ebarealistlikud kujutelmad kogu ratsionaalse mõtlemise nokki. Sest

"Mõistus on küll kolba täide,
aga armastus on näide,
kuidas tark, kes teab kõik ette,
pärast ikka plärtsab vette."

Plussid ja miinused

Viitsisin veidi seadistada iguuglit ja lisasin lugejasse hulga huvitavaid veebikolumniste - kohe kulub piiratud ajaressurss uute sissekannete lugemiseks nii ära, et enda omasid pole enam mahti kirjutadagi. Ärge kirjutage nii palju ja nii huvitavaid asju, eksole ;)
Käisin ka tantsijat piilumas. Minu meelest tantsis ta algul ühtpidi, siis käis läbi tilluke jõnksak ja hakkas tantsima teistpidi. Siis jälle jõnks ja taas päripäeva ja nii jäigi :D
Need on siis katse tulemused minu puhul. Aga... teadusliku uurimise seisukohast on teksti kõrval toodud järeldused... ikka suhteliselt meelevaldsed. Jah, vasak poolkera tegeleb sellega ja parem tollega, nii nagu loendites nimetatud, aga ühe põgusa pilguheidu pärast tantsijale ei maksa end hoobiga paika panna parem- või vasakpoolseks ega teha otsust, et vat sellepärast ma nüüd olengi tundeinimene või loogiline inimene.
Või noh, inimesed, ärge võtke seda seost liiga tõsiselt!

miks on kirjutamine hullem kui seks

Olen täielik tekstipede. (Teet on jalgrattapede, ise ütles.) Peaksin ju päevas produtseerima vähemalt paar-kolm lehekülge viisakat teksti, milles on mõte sees ja lugejatele oleks ka arusaadav. Kuid niipea, kui esimene rida, paremal juhul lõik valgele lehele ilmub, hakkab toimetaja kibekähku parandama, selgemaid sõnu otsima, lausestruktuuri üle nurisema, ase- ja liigsõnu välja rookima ja kahtlema, kas kõik see on sisutihedaks ja täpseks eneseväljenduseks üldse vajalik. Looja annab õige pea alla ja ütleb, et tee siis ise, kui nii hästi tead. Aga toimetaja ei oska luua, ainult kord loodut kohendada.
Mis puutub siia seks? Olen selles ühes mullis, mina ise, ehe ja loov. Ei kiibitse ega korrigeeri samal ajal kõrvalt.

„Vastik-vastik-vastik!“ nagu ütleks jänes pehmikutes.
Objektiivselt võttes saavad need olla ju ainult objektiivsed ja füüsilised põhjused, mis stressi tekitavad: halb ilm, halb ajastus, vähene süsivesikute hulk veres, vähe õhku, vähe valgust, vähe armastust... Ja see, mida ma reaktsioonina tunnen, olla mu enda valida. Heh.
Aga täna kiire šokolaadilaks millegipärast ei aidanud. Ja rattasõit ka eriti mitte, selle mõju oli suhteliselt lühiajaline.
Pinge hakkas õlgadesse ja kaela kogunema juba hommikul, kui ma tundsin, et andsin endast palju telefonis teist inimest pool tundi aktiivselt kuulates, aga vastu ei saanud suurt kuulamistki, aktiivsest rääkimata. Eksole, mina olen sinu jaoks olemas alatasa, telefonitoru kaugusel. Eriti hommikuti, kui kogu päeva elamusi ja üleelamusi (ausõna, nagu piksevarras!) endasse pole veel korjanud, tegelen ma „naiseliku“ altruismi stereotüübi rendipinnal soovijate ärakuulamise-kaasaelamise-mõistmisega. Däämn, aga õhtul on lugu sootuks vastupidine – pean saama keresse kogunenud pinged välja rääkida, aga nii, et keegi siis ka ärakuulaks-kaasaelaks-mõistaks! Jajaa, selline isiklikuks psühhofüsioloogiliseks hügieeniks vajalik ärapanemine ei ole kerge, kuid vähemalt on see õiglane mu meelest, et maailmas säiliks teatav... verbaalne tasakaal. Ma ei nurise tasakaalutuse üle neil päevil, kui mulle juhtub õhtul selline inimene ette ja enamasti püüan puhtast tänumeelest talle kohe ka aktiivse kuulamisega vastata, nii et tulge minu juurde kõik, kes te vastastikku jagamisest lugu peate! Kui aga õhtu juhtub kujunema niiiiiiii haledaks, et kedagi sobivat ärapanemis-assistenti ette ei satu, hakkab Väikeste Teenete Investeerimispanga (vinki-vinki, Coelho!) tasaarvelduste osakonna ametnik rehnutti pidama. Mis võib lõppeda mõnele suhtlemisvõlgnikule viivitamatu võlanõudega. Mh, millise profiiliga inkassaatoreid võlgade sissenõudmiseks kasutada? Firma tegevustutvustuses võiks olla midagi sellist, et:

Orienteerume võlgnikele, kelle võlad on ebaviisakalt hapuks läinud, kuid pole veel lootusetuks kuulutatud ja kes aeg-ajalt isegi tunnistavad suhtlemisvõla olemasolu, kuid varjuvad võla tagasimaksmisest hoidumiseks täiesti objektiivsete põhjuste taha nagu „pole võimalik, mul on selline töö“, „ma pean selle üle (rahulikult/pikemalt) mõtlema“ jne. Võlgade sissenõudmiseks kasutame viisakat meeldetuletust koos heade suhete arvestuskaardile kandmisega, lõikavat sarkasmi (eriterasest!), manipulatiivseid võtteid ja viimase võimalusena käegalöömist.

Jah, ma võin käituda õelalt ja salvavalt, kui mingi vajaduse rahuldamisega kitsas käes on. Täna näiteks on. Täiesti objektiivne põhjus mu meelest.
Jah, aeg on oluline ressurss, kuid selle tõhususe määrajaks on tunnetuslik kvaliteet.

Hommikul oli peas paar head mõtet - vastuväited kunagi õhkuheidetud killule "Tuleb ikkagi välja, et truudus on juhuse puudus!", mis langes kaarega kuhugi sinna kibestumise karikasse ja pani selle üle ääre voolama. Ma isegi ei mäleta, kas ma püüdsin toona vastu vaielda ja oma vaateid selgitada. Mälu on üldse ülimalt selektiivne ja kohati käitub valivusparameeter tunnustamata algoritmide järgi. Üks neist seab tingimuseks mäletada inimsuhetest head. Nii on üsna keeruline valusatest kogemustest õppida ;)
Kuid mu naiselik loogika ütleb, et truudus ei saa olla juhuse puudus, sest seeläbi muutuks truudus ise juhuslikuks ja ebateadlikuks ning kuidagi... tahtmatuks? Truudus kellele? Ma kujutan endiselt ette, et truudust saab murda ainult iseendale, tehes midagi oma tunnete ja tahte vastaselt. Olen täiesti narrilt truu sellele, kes mind võluda suudab. See, et võluvõim kestaks ja kestaks ja kestaks, see pole kuigivõrd juhuslik, tegelikult, ja kinnisus ning mossitamine stiilis "ma olengi selline, mis parata" ei võlu vähimalgi määral, mis parata.

Tallinn on haige linn

Ooo, lapsepõlvekodulinn.
Sinu niisket ja mõnusat meretuult võiks olla rohkem. Siis sinu autojuhid ... ahmaitea, võtaks vabalt või midagi ja ei trügiks kõik autodega tänavatele või vähemalt ei läheks neil autodel kuumil päevil ummikus mootorid keema ega radika ventukad hulluks. Ja iial poleks ma nõus kulutama iga päev 2 tundi ilmsi-ajast venimaks Nõmmelt Meriväljale kuumas plekkkastis mingi idioodi järjekindlusega pedaale sõtkudes ja jõhkraid manöövreid sooritades. Nüüd ma saan aru, kuidas inimesed oludega kohanedes metsistuvad hoopistükkis.
Tähendab, ise olin loll ja tükkisin autoga Tallinna. Auto on leiutatud ju kulgemiseks umbes 180 kilomeetril Tartu ja Tallinna vahel, kus öösiti välkude vehklemisvõistlusi jälgida.
Tegelikult läks minu kaval logistiline plaan täide lausa 120%. Või rohkemgi. Soodsad tuuled puhusid igast ootamatust suunast. Õhtul enne Suurt Ärasõitu toodi mulle laar tomateid ja kurke - selge, on põhjust ka Kiisale vanaema ja tädi juurde põigata, kes need köögiviljad parimate retseptide vaimus kolme päeva jooksul purki vekivad. Hommikul üritasin veel Tartu-lähedasest romulast Feliciakesele tagaluuki leida, kuid punast karva ussipuru kaubaks ei läinud. Said siis lapsed ja loomad ja pakid kõik autosse paigutatud ning rattaraam igaks petteks vanale mõlkluugile kinnitatud, et kui äkki Trintsu rattaostuga peaks Tallinnas õnneks minema... Läkski, Baltik Vairase toodetavat Minerva City 28" 3 rummusisese käiguga naisteratast, tumepunast, peaaegu kirsipruuni oli kilulinnas ühes poes veel saada, kuigi maaletooja varud olla aasta lõpuni läbi müüdud juba.
Ja siis helistas hea inimene, kel pulmarongis õnnetus juhtunud, et temal 98ndama aasta tumesinise massina tagaluuk siin TTÜ parklas nüüd täitsa üle jäänud, sest auto läheb romulasse. Veider, kuidas ühe õnnetus võib teise õnn olla. Doonorauto oli küll tiba rukkilillesinise karva, kuid kere plekid vaieldamatult roostetumad. Sain 2 esilogarit kah. Õnn oli ka see, et C viitsis luugi paikavuntsimisega tegelda arvatud 1,5 tunni asemel tervelt 4 tundi! Eks minu auto männi otsa tagurdamise mõlk oli levinud veidi keresse ja sestap ei soostunud mõlgitu luugi lukustus mõlgiga raamiga ühilduma. Tuli raami-vaesekest veidi kolkida. See-eest oli tagumise kojamehe mootori purunenud hammasratta asemele vana luugi küljest terve võtta. Nüüd näeb auto tagumine pool välja ikka tunduvalt puhtam ja kuivem.
Meriväljal sai asjalikku tööd ka tehtud - šeifi kangutatud ja raamatuid aknast välja klopitud ja prahti põletatud ja tibid said asjadeotsijaid mängida ning tõelisi aardeid avastada. Ca 6 kartulikotitäit purke-pudeleid klaasikonteinerisse loopides oma destruktiivseid meeleolusid välja elada. Lugeda kokku kõik need sajad tuhanded Nikolaide ja Aleksandritega tsaariagseid paberrahasid, mis esivanemad pärandada tahtnuks, kui oleks... Kraagelda vanavana- ja vanaemade ehete võimalike omandisuhete pärast, kuid ainult moepärast. Õnneks suutsime kõik oma geneetilist ja geneerilist hamstramiskirge ohjeldada ja võtsime leitud varandustest ainult selle osa, mida seljas ära suudaks tassida.

Kurgid purki!

Minu ainuke elusolev vanaema sai kevadel 90 aastat vanaks.
Eks vanaemad ole mul mõlemad olnud gümnaasiumis haritud, kuigi rohkem kodumajanduse poole pealt, mitte sinisukkadeks-tudegineidudeks.
Kuus aastat tagasi, kui mul järjekordne sünnipäev hakkas lähenema ja järjekordselt vanaema mulle kingituse leidmisega kimpus oli (no äärepealt oleks hakanud raha kinkima!), eelmised kulumis- ja kuulikindlad sokid-kindad olid üle-eelmiste kulumatute taga oma järge ootamas, pakkusin talle ühe idee. Kirjutagu palun minusugusele köögikäpardile ja hoidisvõhikule ilusti pikalt ja detailirikkalt, kuidas teha kotlette, marineeritud kurke, kõrvitsasalatit, punase kapsa salatit ja veel paari-kolme lapsepõlvelemmikut nii, nagu ainult tema oskab teha. Keeraku kõik paberisse, raiugu kõik raamatusse ja kohane, lausa hädavajalik rahvatarkus on talletatud, minul ilus sünnipäevakink ja tema on saanud jätta kustumatu jälje järeltulevate põlvede ühiskondlikku mällu!

Niisiis saate osa esimestest e-paladest vanaema Reeda retseptiraamatust. Kirjaviis muutmata.

Kiirhapendatud kurgid
Värskelt hapendatud kurgid on esimesed kui valmivad aias kurgid.
Vaja on pestud, külmas vees hoitud mõni tund ja nõrut. kurke, mustsõstralehti, tillivarsi jämedamaid, ka vanemad õiekobarad sobivad, küüslauguküüsi, pisut mädarõika juurt või lehti, sellerilehti.
Laduda kurgid purki vaheldumisi lehtede ja maitseainetega.
Keeta soolvesi, võttes 1 ltr veele 1-2 spl soola, jahutada toa temperatuurini ja valada kurkidele.
Hoida purk toasoojas, peale panna lehtedele puhas riidelapp ja kerge vajutus, et kurgid üles ei kerkiks. (Panin peale täisveega klaaspurgi kaanetatult)
Paari-kolme päeva pärast võib kurke juba süüa.

Marineeritud kurgid
Tarvitada väiksemaid (8-10 cm) ühesuuruseid rohelisi kurke.
Kurgid pesta, lasta paar tundi seista külmas vees, et oleksid kargemad nõrutada, ja laduda purki mustsõstralehtede, tükeldatud tillidega (rohelisi õisikuid mitte tarvitada), küüslaugu küünte lõikude, mädarõika lehe või juure tükikestega, peterselli lehti. (Tillid soovitavad täiskasvanud jämedamad varred ja lehed)
Marinaad: 1 ltr veele lisada 2 spl triiki soola, 1 spl suhkrut, 1-1½ spl 30% äädikat, 10 tera pipart, loorberilehti 1-2 tk ja läbi keeta ja kuumalt valada täidetud purkidesse ja hoida vähe aega, et kurgid purgis läbi kuumeneks. Siis nõrutada marinaad tagasi kastrulisse ja uuesti keema ajada ja keevalt valada purki tagasi ja iga purk kohe kuumalt sulgeda ja asetada varem valmis seatud soojade tekkide vahele kummuli põhi ülespoole. Kui kõik purgid kohale asetatud, pakkida tekikate hästi ümber purkide ja lasta seista 1 ööpäev samas asendis. Nii jäävad kurgid krõmpsuvamad ja ei kuumene üle ja säilivad keldris hästi.

Regiina toorkurgi hoidis
(Eha retsept 1999. a)
3 kg pikki kurke, ½ kg sibulaid, 2-3 suurt küüslauku, 3 spl soola, 3 spl 30% äädikat, 4 tl suhkrut, 10-15 terapipart, vähe mädarõika juuretükke, 1 punt tillilehti, 1 klaas keedetud vett.
Viilustatud kurgid ja sibulad segada teiste antud ainetega ja hoida ööpäev jahedas kohas, siis uuesti hästi läbi segada, täita puhastesse purkidesse toorelt, sulgeda õhukindlalt ja hoida soovitavalt külmkapis tarvitamiseni, vahepeal purke ja nende kaasi kontrollides.
Soola ja äädika hulka maitsta suuga proovides.

Iial ei või teada, millal vanavanemate tarkused kurgirohkel ajal marjaks kuluvad...

Kahtlane värk

Äiapapa rääkis veidrat asja. Tulnud tema meie aeda ja näinud murul surnud kuldnokka. Vaadanud üles ja näinud, kuidas teine, elus kuldnokk nokib meie suveõunapuul õuna. Ja kukkunud kuldnokk nummer kaks seejärel kah "nagu niidetult". Matnud äi mõlemad vaarikate taha maha, poolik telliskivi hauatähiseks.
Mis ma nüüd tegema peaks?
Linnukesed üles kaevama ja kuhugi analüüsida andma?
Jälgima enda peal mingite hirmsate tõbede veel hirmsamaid sümptomeid? Sest neid lindudest nokit mahakukkund õunu on ohtralt söödud ka juba. "An apple a day keeps doctor away"?

Võta asju sellistena kui need on

E-post ongi siis mõeldud vahendama kasutut ja mõttetut informatsiooni. Sellest ei ole minu postkastis puudust. Võib-olla on küsimus rämpsu ja vajaliku vahekorras? Andmise ja saamise vahekorras? Ma kardan, et pole võimeline samas koguses pahna vastuseks tootma.

Võttes asju sellistena, kui need on... Paistab, et e-kiri ei suurenda tõenäosust saada oma suhtlemissoovile temaatilist reaktsiooni.

Osalesin reality-suhtedraamas.

Mitte et ma enda elus neid ei korraldaks, aga noh, siis olen ma ju peategelane ja sel on palju suurem õigus ja võimalus näha asju ainult oma mätta otsast ja olla ebaõiglaselt ebaobjektiivne. Eile aga pühendati mind etendusse kõigi kolme mulle tegelikult sümpaatse peaosalise poolt.

Algul need kaks, kes koos käisid, said ausalt ja südamlikult välja öelda, kuidas kolmas, kellest seetõttu lahku pöörati, nendega inetult käitunud oli. Eks oli mulgi oma ettekujutus kolmandast ja oma eelarvamuses kujutasin elavalt ette, kuidas kolmanda käitumine välja näha võis. Nii temale tüüpiline, kuidas võib kallist abikaasat peetida ja tema tegutsemisvabadust piirata, me elame ometi vabal maal! Nad ütlesid, et kolmanda süüdistused olid absurdsed, et ta kujutab endale asju ette ja sellepärast on temaga väga ebameeldiv kui mitte võimatu suhelda. Ta solvas meid!

Siis saabus kolmas ja õige pea irdusid kaks esimest seltskonnast. Kolmas nentis seepeale nukralt, et nii juhtub juba viimased paar-kolm kuud, ega sellele kätt ette ei pane, aga hea, et ma sain neile oma arvamuse välja öelda. Võib-olla tuleb kasuks, et pean töö tõttu mõned kuud nagunii eemal olema ja ei saa niimoodi oma vingus näoga asja hullemaks ajada. Võib-olla see läheb kõik mööda. Jama on selles, et võib-olla peab jälle otsast peale hakkama oma eluga, jälle kedagi otsima hakkama, aga piisavalt vana ka juba... See on nii tüütu! (brrr! Selle koha peal tabas mind isiklik déjà vu). Miks üldse peab keegi olema, küsisin mina. No ikka tahaks ju, et keegi armas hooliks ja ootaks ja oleks kedagi kallistada... Minu isiklik draama sõitis seepeale mälu süvakaevandusest paljude sarnaseid tundeid täis vagonettidega kolisedes kohale.

Mida mina tunnen? Tüüpiliselt tunnen ma mahajäänutele kaasa, ka need harvad korrad, kui ma ise kellegi maha jätnud olen (seda valusam lahkuminek on).

Kuid kuidas muudab näiteks lugejate suhtumist sellesse elutüüpilisse olukorda tõsiasi, et kaks esimest asjaosalist on naised ja kolmas mees?

Suviti juhtub

... et mind jäetakse üksi koju koos koduloomadega, kelle tegelikud omanikud on lestad teinud. Olen püüdnud majarahvale selgeks teha, et ma ei taha endale lisakohustusi koduloomade eest hoolitsemise näol, aga ikka... armastan ma neid ju kaaaa! Kui ma teaks, et et Kertu seda postitust ei loe, siis ma ütleks lausa välja, et just sellist kollit-karvalooma-kallilembi nagu temal olen ka mina lapsest saati igatsenud. Ja see Trintsule kuuluv uus rott, vabandust, villakhiir Nufik-Jaan on tegelikult hästi naljakas ja kõditav loomake! Mis sellest, et pärast tema nauditavat liivasuplust tuleb jälle minul kühvel ja hari välja otsida, aga ta peaaegu korvab minu surikaadi-igatsuse.

... et vaatan küll, et rahakott on tühi ja väli-elamuste kalender tuugalt täis juba ja seepärast saadan mõtte järvede ja muusika sümbioosist varakult keelatud mõtete varjupaika, kuid siis pakutakse mulle korraga kahele päevale tasuta pileteid ja siis ilmneb, et kompanjonide leidmine ei olegi nii sama lihtne.

... et ühel hetkel on aias vaarikauputus ja kui olen kõik sõbrad korjele korraldanud, siis tuleb poole saagi pealt endal ikka väljamaale ära sõita. Näis, mis õunauputuse ajal saab...

... et mõtlen küll, et kui kahju, et Niff-Niffi põhumaja ehitus on väljamaalt naastes jõudnud sarika-järku ja siis pole nõrgil naisterahvail teha muud kui leemekulpi liigutada ja tegijaid takka kiita, kuid kodumaal tagasi olles seiravad ehitajate esituled alles minu auto mõlkis tagumikku ning põhupakid tuleb kolm korda üle ja ümber laduda.

... et pean puhkuse lõpetama siis, kui suve kuumimad ilmad just aknasse leekima hakkavad ja kogu koridori peale ei ole varasemaid tööletulijaid, kes tule põlema paneks. Üldse peale minu ei tule veel keegi tööle. Saan rahus üksi kontorifloora kastmata ja konditsioneeri sisse lülimata jätta.

Töötaastusrehabilitatsiooniprogrammi alguseks

Ma tahan: olla rahva keeles ja meeles
Mul on: ebaloomulikud lokid ja süda hell
Ma vihkan: olukordi, kus inimesed jätavad olulise rääkimata ja keskenduvad ebaolulisele
Ma igatsen: majakest mere ääres, kui on hülgehall
Ma kahetsen: et Ateena Akropol on suht katki
Ma armastan: elu, säravat vaimu, sõpru ja sugulasi
Ma olen alati: uskunud muinasjutte
Ma ei ole: kaamel ega ka nõelasilm
Ma tantsin: meelsasti, pühendumusega. Tants pole mingi seltskondliku vestluse vorm!
Ma laulan: kogu aeg
Ma nutan: vihast ja meeleliigutusest
Ma kaotan: pea ja meelekindluse, neid on üsna raske üles leida kah
Ma tekitan segadust: iseendas ja enda ümber, vahel korrastan ka
Ma peaks õppima: keskenduma

LEMMIKUD
Number: 37 ...või 26
Värv: purpur või türkiis
Kuu: suvekuu
Laul: Post balneam prope stagnum? pigem midagi Jäääärelt
Toit: kus sees on šokolaad ja piparmünt koos
Jook: olen sõltuvuses Aqua plus veelähedasest kergelt mullisest joogist

KAS SA KUNAGI
1. Sööksid putuka? On söödud küll, juhuslikult aiasaaduste lisandina.
2. Hüppaksid benjit? Kui paelal minuga raskeks ei lähe...
3. Liugleksid? Oooo jaaaa....
4. Tapaksid kellegi? [siinkohal ma tahaks diskuteerida keelelise väljenduse üle, et kes liigitub keskite alla? Soome keeles näiteks öeldakse isegi koduloomade kohta 'se', kariloomadest rääkimata. Kas eesti keeles öeldakse kärbse kohta 'kes'?]
5. Hüppaksid langevarjuga lennukist? Tule taevas appi, kui ma üritaks langevarjuga kusagilt mujalt hüpata! Nojah, võib-olla helikopterist...
6. Kõnniksid sütel? Milleks? Määrivad jalgu ja...
7. Läheksid sööma kellegi täiesti võõraga? Kui see on vastavas kultuurikontekstis kohane, siis jah.
8. Hakkaksid taimetoitlaseks? Olen oma perekonna siga ja jään omnivooriks, ilmselt.
9. Kannaksid triipudega pleedi? Mmm... see on konksuga küsimus, jah?
10. Laulaksid karaoket? Korduvalt ja sugugi mitte halvasti :P
11. Näitaksid punast tuld? Kas ma näen valgusfoori moodi välja?
12. Oleksid ellujääja? Kunagi ehk jah, praegu olen ju selgelt surmamineja :D
13. Paneksid kellegi nutma? Ega ma sibul ole, seega meelega mitte. Heameelega ka mitte. Kogemata on mõnikord niimoodi välja kukkunud.
14. Lööksid last? Kui enesevalitsemise säilitada suudan, siis mitte.
15. Läheksid kohtingule endast 10a vanema inimesega? Nüüd juba läheks, mõne hästisäilinud isiksusega :D

10 FAKTI
1. Kodulinn: Tallinn-Tartu
2. Juuste värv: vahelduv, viimati (oodamavaatan värvipaki pealt) väga hele blond
3. Juuste stiil: sassis
4. Silmade värv: sinimustvalge, ei, valgesinimust, fotodel ka valgesinipunane
5. Kinganumber: 7½-8½
6. Tuju: olemas, paiguti mitmekesine, vahelduva pilvisusega
7. Naha värv: natsionaal-rassistlikult kamašokolaadikarva hetkel
8. Vasakukäeline/paremakäeline: Parem vasak kui ei midagi.
9. Elanud välismaal? napilt

Nimeta üks inimene, kes on hetkel su mõtetes? Pythagoras
Kus sa viimati käisid? Vetsus
Kelle telefonikõne viimati maha magasid? Kertu
Kellele viimati helistasid? oma sisemise julgeoleku eksperdile
Kas sa naerad tihti? :D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D
Kas keegi mõtleb sinule praegusel hetkel? Karta on, et loota võib.
Kas oled sentimentaalne? Nõretavalt! Lisaks ka monumentaalne, skandaalne, parlamentaarne, aktuaalne, aktsidentaalne, argumentaarne, diferentsiaalne, dokumentaalne, eksistentsiaalne, eksperimentaalne, eksponentsiaalne, elementaarne, essentsiaalne, eventuaalne, fragmentaarne, fundamentaalne, instrumentaalne, komplementaarne, konfidentsiaalne, kontinentaalne, konventsionaalne, momentaanne, ornamentaalne, omnipotentsiaalne, protsentuaalne, referentsiaalne, rudimentaarne, sakramentaalne, suplementaarne, transtsendentaalne, tsentraalne, tsentrifugaalne...
...sekka lihtsalt dentaalne ja mentaalne.
Keskmine nimi? Mai-Tea
Kas sa oled kunagi kohanud kedagi kuulsat? Vähemalt neid kõiki!
Kas oled sõbralik? Enamasti, kui ma parasjagu ebasõbralik pole.
Kelle voodis magasid eelmisel öösel? Oli vist poolakate oma, aga ma ostsin selle neilt ära, ausalt!
Viimased filmid, mida vaatasid? Almodovari "Hable con ella" ja "Entre tinieblas".
Mida sa tegid eelmisel keskööl? Filme vaatasin.
Mida viimati küpsetasid? Kooki.
Pikad või lühikesed juuksed vastassool? Kui mina võin need lühemaks lõigata, siis olgu või pikad.
Kas kannad käevõrusid? Juhtub, et ka jalavõrusid.
Hetkel kuulad? Vaikust.

Veel paar:
1. Lemmikbänd? Analoog muidugi!
2. Mida sa suitsetad? Pole elus ühtki suitsu tõmmanud.
3. Oled rahul praeguse eluga? Ptüi-ptüi-ptüi! et ära ei sõnuks.
4. Teesklesid haiget, et puududa koolist? Ei, milleks?
5. Mida näed esimese asjana vastassoo juures? Pilku enda peal. Ja naeratust.
6. Kas sulle meeldivad raamatud? Umbe!
7. Kas sa tahad abielluda? Sõltuvalt asjaosalistest.
8. Järgmine kontsert, kuhu plaanid minna? Vee äärde orelit kuulama.

Šnitti võiks võtta: Uurija, Kertu ja sõbrad, ebalogaalne, Kuutroll, kidari

yx nägu, nähtud unes

me kihutasime koos alla linna, mööda pikka ja lõbusalt ülesalla vonklevat lumerada, kelguga, ja tee, mis käies tundus nii igipikk ja tüütu, sai joovastavaks ja lennukaks elamuseks, lihtsaks, ammuigatsetuks, ulmaliseks, kordumatuks ja januseks - mäletad? ma ei näinud su nägu, sa istusid mu selja taga. ma lihtsalt loodan, et sina nägid ka seda und ja hõiskasid "Juhhuuuuuu!" või midagi sarnast. et kui sa palun teeksid samasugust häält märguandeks, kui me näiteks kusagil ootamatult trehvame. siis ma tean, et oled sina.

P.S. Ja kui muidu ei tule tuttav ette, siis teed ennast on umbes 6 km Reola raudteejaamast Tartu poole ja lennundusmuuseum on paremat kätt.

What color is your soul painted? Yellow Your soul is painted the color yellow, which embodies the characteristics of joy, happiness, optimism, idealism, gold, hope, liberalism, sociability, friendship, death, courage, intellect, confidence, communication, travel, movement, attraction, persuasion, and charm. Yellow is the color of the element Air, and symbolizes the sun, grain, and the power of thought. Click Here to Take This Quiz

Quizzes and Personality Tests

Uus noobel moobel suri energiapuuduses välja, aga kuidagi ei tule meelde teda vooluvõrku lülida. Millegipärast meenub ainult mälupilt, kuidas sa veeretasid adapterit sõrmede vahel ja imestasid, et midagi nii peenikest saab olla. Nojah, tehnika, läheb aina peenemaks ja väiksemaks...

Kroonika mõttes:

Üks väike rattamatk, nii 187 kilti P-Eesti teid. Palju avastada, palju meenutada, isegi lapsepõlvest tuttavais paigus. Kivastik unustamatus hääduses Viinistus Eesti asja ajamas. Järjekordselt kupjalt peksa saanud Toomas tunnistamas: "Ega ma valu pärast ei nuta, ma nutan häbist, et ma nooti ei tunne!" Pentsikud viisid kohalikul noorusel kasutada RMK telkimispaika Purekkari neemel - autoga vene piirivalvest jäänud koobasehituse katusele, uksed lahti ja tümpsuvõistlust alga! Osa võttis kolm audioautot ja korraga. Millekski on ka lepavõsa hea teinekord, annab võimaluse selliste ürituste kuuldekaugusest distantseeruda. Privaatranna korraldamine Eesti mandriosa põhjapoolsemas tipus ei osutunud seetõttu eriti keeruliseks, ka telgivaiade kiviklibusse kinnitamist olen juba korduvalt Osmussaare peal harjutanud. Ekstreemselt tolmused ja treppis kruusateed mustikaste männimetsade vahel ja loopealsete leitsakus uimastav maasika-aroom. Nõmmeveski koske pudenenud prillid ja prints valgel hobusel, eimitte, hoopis sinisel rattal, kes need veest üles leidis. Jõudnud õigel ajal õigesse kohta (suvepäevadele), saime mõnusa sauna ja võimaluse kogu seltskonnale suppi vaaritada. Siis pidi kahjuks üks meist jälle töö tõttu pealinna väntama, aga teine kosus veel päevakese pererahva külalislahkuse, võrratute roogade ja mustikate najal. Viimased 25 km Tapale rongi peale läksid lauluga!

Kui 3 osavõttu on traditsioon, siis möödus Tervahöyry traditsiooniliselt. Eks igal aastal ole see sündmus veidi omamoodi ja veidi ette teada vahejuhtumitega, mida järgmise korrani igatseda (daika-tanssit näiteks). Tänavu oli üks suur laev, ehtne aurumasinaga lodi ja tekil laiutanud meetriseid kasehalge tuli korduvalt katlaruumile lähemale tõsta. Puumalas oli ühiskondlik soome saun au naturel koos järvega, Lappeenrantas liivalossid, metrilakut ja õhtuse sadama ootamatult vahemereline hõng, Anttolas viidi aga kiirkorras läbi kolm kohustuslikku elementi: repsimine, näidend ja lauantai-tanssit. Uusi tutvusi, uuendatud vanu, palju kallisid ja ka kelmimaid poose, lõpmatult Saimaat, kaljusaari, keerulise kujuga pilvi ja paar madalat vikerkaart.

Mõistmise tund

1) Kardan võõraste meesterahvastega kontakte luua ja suhelda isegi täiskasvanuna, sest linnas kasvanud lapsele tehti varakult selgeks, et võõraste onudega suhelda ei ole teps hää, isegi kommi ei tohi vastu võtta.

2) Meesterahvad peavad titevarbaid kastma. Puhtalt empaatiasoovist. Titevarbaid tuleb kasta niikaua, kuni hommikul on sama paha olla kui sünnitanul.

Nende järeldusteni jõudsin iseseisvalt peale viljakat vestlust endise noorsoopolitseinikuga.

3) Korterivargusi esineb üliharva ja need lähevad enamasti kelmuste kategooriasse. Igapäevased on vargused korteritest.

Selle peale ma ise ei tulnudki.

Ma tahan olla...

... öö su akna taga?
Laulupidus sai kõige pingsamalt kuulatud segakoore. Ilus oli kuulda, sest et kole (proov) oli möödas, kahju ainult, et ei juhtunud miskit erilist. Lavalolijad saanuvat oma kaifi siiski kätte ja see ongi laulupidus peamine mu meelest.
(Lugeja, leia pildilt vähemalt 1 tuttav näitsik, Lupetta ehk leiab teise isegi.)
Mamma jättis portselanimüügiletti maha sõnumi, et tema on huvitatud poistest ja noortest meestest. Nojah, mina ju siis polnud, sest läksin teda otsima eelnimetet kooriliigi lavaloleku ajal.
Aga mille pärast kiusati pikkade lugulaulude ja arusaamatult uuenduslike võtete abil mudilasi? Ega ma ju küsitlusi ega intervjuusid mudilasesinejate seas korraldanud, et uurida kaasaegset hoiakut novaatorliku "Rongisõidu" suhtes. Lihtsalt, ise oleks mudilapsena õnneliku lapsepõlve kultuurisemiootilise märgi rikkumise pärast üpris nördinud. Sellega seoses seik minu venna õnnelikust lapsepõlvest:

Ema püüab 3-4-aastasele Karlale õpetada "Rongisõitu", lauldes korduvalt ette:
"Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, piilupart oli rongijuht, rattad tegid rat-tat-taa, piilupart jäi tukkuma...".
Karla ei reageeri tükk aega kuidagi, tark ema kordab katset. Lõpuks teeb Karla suu lahti ja teatab mõtlikult: "Võttis viina. Viina võttis."

Kiri minevikust

Ükskord ennemuiste küsisid Sa: „Miks sa sedasi teed?“ ja mina vastasin: „Ei tea.“
See oli ammu justkui igavik. Ja nüüd ma vastan: „Sest ma pole saanud sulle andeks anda.“

Ma mõtlesin, et vaja on oodata. Kuni ma unustan ja kõik ilusti maha matan ja võib-olla Sinulgi on vaja sedasama teha. Kuni aeg voolab ja parandab kõik haavad ja suur jumal Panta Rhei või keegi muu võtab midagi ette või nii... Tutkit, ma ütlen, ta ei tee seda! Vähemalt mitte minuga ja vähemalt mitte enne, kui ma pole andestanud. Ja just seda ei õnnestu mul teha.

Muidugi, Sa oled minuga igati kenasti ja sõbralikult ja toetavalt käitunud - minu lugupidamine ses osas! Olen üritanud Sulle samamoodi vastata ja kohati on päris tore.

Ega piinav ei olegi olevik, ikka minevik. (Ega kõrgus ei olegi tappev, ikka maapind.) Ja need korralikult tagastamata mälestused. Jah, peamiselt need. Ei, ma ei igatse Sinu järele olevikus.
Ma igatsen minevikku jäänud armastust ja haiget teeb mõte, et Sina sellest esimesena loobusid ja mulle ei öelnud. Ja ma tõesti ei tea, kuidas sellest lihtsalt üle olla.

Et mis nutt ja hala? „Andeksand on sinu enda võimuses,“ ütleksid Sa. Täiesti siiralt. Ma küll ütleks. Teoorias oleme me tugevad, eks :P
Ja ega Sul ei pruugi seda va andekssaamist ju vaja ollagi. Kust mina tean? Ega ei teagi.
Tean ainult, et minul on seda vaja.

Ai, valus on!

Eks pingelangusega kaasne võimalus, et vanadel hädadel on mahti omale esinemisõigust nõuda. Eks äikseline ja ärev ilm aita sellele kaasa.
Vat ei taha ühtäkki sellele tapeedile omi elamusi ja tundeid kribida. Tahaks ärakuulamist, isiklikumat vastukajamist, minu-kallisid ja ahoi!-elamusi.
Armuavaldused võivad olla sama uskumatult mittemidagiütlevad kui karikakrad. Ei oska kohe midagi kosta. Inimesed on erinevad - lihtne!
Ja armastan ma omamoodi nii sind kui sind kui sind - igati isemoodi.
Vaja üle elada need neetud vaheajad. Võtta aeg maha ja vinnata masti vaherahuplagu.
P.S. Tallinna loomaaia troopikamaja on esmaspäeval suletud. Laste loomaaed on kah ainult kolmapäevast pühapäevani.

Mis toimub? ehk pülga memeetika

Põhimõtteliselt ongi ju toimunud see, mida Tarvi taotles: uus sõna on käibesse läinud ja tänahommikuse seisuga leidnud Google'i andmetel juba rohkem kui 114 000 mainimist.
Ootamatud olid muidugi vahendid, millega avalikkuse huvi saavutati. Eesti Hobilingvistide Ühing on ülihea väljamõeldis! Kalmar Kalkuni reinkarnatsioon ei tahaks mina olla, kuid selleks on teised hobilingvistid olemas.
Kogu afääri juures huvitavad mind enim publiku reaktsioonide vektorid ja nende tugevus. Uskumatu ikka, kui suur on avaliku sõna jõud :D:D:D
Delfi on tuntud stressimaandaja, kuid seda ei osanud küll ette arvata, et nii suur hulk lugejaid võtavad hobilingvistide hääletuse tulemusi tõsise rünnakuna nende isikliku keelekasutuse suhtes. Kui ametlikel keelekorraldajatel pooltki selline mõju oleks!

Eksperdilt eksperdile

Kolla Z, põline Tartu taksojuht, edastas reedel hõimlase sünnipäevalauas ekspertteadmist:

"Kõige paremini, ma ütlen, kõige paremini saab inimese maha lüüa šampusepudeliga! Sellel on nisige paks ja raske põhi!"

Uue sõna esitlus

1. aprilli hommikul kella 6 paiku sõitis Külitse õõvastavas ja müstilises udus äsjavahatatult tumesinise pärlmutri karva Škoda Felicia. Esitulede pehmes kollases valguses keeras sõiduk peale asula piiri vasakule, kruusasele mõisaalleele. Peatunud hoole ja armastusega taastatud ühekordse puitelamu ees, astus autost välja Tarvi O, kes liigutusega hääles edastas juhile oma sõnumi:

"Ma olen ka ühe uue sõna välja mõelnud. PÜLK on väga hea sõna tead kõigi nende kaelasrippuvate mälupulkade ja empeekolme mängitajate jaoks."

Teadke siis, oo keeleajaloo uurijad, kus ja kuidas seesinane sõna esmamainiti!

Hakkab looma.
Samm on kergem, õhus on rohkem.
Kõrvus laulab Georg Ots lugusid, mis viivad lapsepõlve. Ja kui Trints seletab õhinal, kuidas nad sõitsid ratastega sealt ja sealt tänavalt, hakkab magusvalustuttav kevadetunne tirima mind kevadõhtute kuldsesse hämusse. Sellel on teine kõla kui hiljutisel lumme sumbunud soojal valgusel. Tämber on selge ja puhas, õhutab elevust ja ootust. Aedades kütist veel ei tehta, mätas on nätske. Kuid meie, helenevate õhtute ja läheneva kevade lapsed, naudime kummide sahinat kõval liival ning soojemat tuult juukseid sasimas.

Neljapäevast hakkan jälle ratturiks!

Tehtud!

Kui Matti Mogucil võis olla õrn ja rõve ühekorraga, siis uisumaraton Peipsil oli tore ja jäle ühekorraga. Meenusid klassikud, kel olid, kuram, jalad põhjas! Ma ei tahaks isegi küünalt panna selle eest, et uljus ületas mõistuse piirid, kuid järgmiseks korraks varustan end jäämaastikul liikumiseks kohasemate uiskudega. Nüüd me teame, mis tunne on jäälõhkujal Suur Tõll!
Ja küünarnukitundest oli uskumatult palju kasu - aitäh, Anu!
Ilu pärast on allpool mõned jääpangad Peipus See'st, mis pealinna inimestele näha toodud.

müütilisi elukaid, vol. 1

Tellitud pilt ühest müütilisest elukast Tallinna linnas. Greif, nüüdseks vist juba minema voolanud, pildil veel tilkuva nokaga. Ja hea on see, et Replay on võimalik.
Pildi autor omas tagasihoidlikkuses soovib esineda inkognito, kuid kui keegi tahab sest kompositsioonist head kokkumurtavat kaarti toota, siis võin kontakte vahendada.

"Veri! Ei mingit kahtlust!" mõtlesin meisterdetektiivi kombel kui hallile vaipkattele tilkunud plekki silmitsesin. Täitsa päris veri, ei mingit mängu. Katsu saapapaelu siduda, veretilk nina otsas!
Nüüd on küll märk maas. Töö juures, tooli ees maas.

Kuklipalavik, põhjustet kahest suurest tahvlist sokolaadist viimase 24 tunni jooksul. Kerge talvemase, tea, kas väike xanaxi-kuur oleks kohane?
Eiei, mind ei eruta mitte niivõrd uudised teadusilmast ehk see, et Eesti Teadusinfosüsteemi hulluks ajamiseks on meie töögrupi vaimne kapatsiteet täiesti piisav. Edaspidi oleks paslik teadussaavutusi hinnata muidugi selle alusel, kes suudab oma aruandmed ja taodeldused süsteemisse kavaldada ja kes mitte. Kes sees, see sees, kes väljas, see väljas.
Tagajalgadele ajab histrioonseid tüüpe ikka tähelepanematus. Ma ei pannud enda tundeid hoolikalt tähele, ignoreerisin kontakti ja toppisin Buratino pikka teravat nina igale poole. Loomulik, et see Buratinole ei meeldinud. Neelas suurest ehmatusest kuldvõtmekese alla ja võeti piiril väärismetallide smugeldamise eest kinni.

Ahjaa, sõbrapäev. Mürakarudel on selle koha peal "punaste tagumikukujuliste vidinate kinkimise päev". Hakatuseks otsisin välja südamekujulised piparkoogivormid (4 tk, XS-L) ja vormisin nende abil kõikvõimaliku ning -võimatu hommikusöögimaterjali. Pudruhelvesteni asi siiski ei läinud. Ja vedelikud ei tahtnud hästi vormis püsida. Hiljem sõin ära kingitud martsipanid, aitüma kõigile kinkijatele! Trintsul oli ülemäära kena ja südamlik kaart tehtud. Bella vaatas oma pruunide silmadega erakordselt südamlikult otsa. Vedelesin südamest koos sudokuga voodis ja tundsin, kuidas seljapaid on täpselt kere mööda.
Ma tahaks olla surikaadi nahas.

Jahindusgeograafiat: Vändra metsas Pärnumaal jahiti ennist karusid. Jõgevamaal Saare, Kungla ja Torma valla piiride ühinemispaigas lastakse praegu hunte.

Lugupeetud saadikukandidaadid!

Mul lähevad teie nimed ja näod alatasa segamini.
Kumb neist on teie nimi ja kumb nägu?

Muhhhahhhaaa :D:D:D

You May Be a Bit Histrionic...

Dramatic and over the top, you crave attention. And you'll do anything it takes to get noticed. You love to be seductive, even when it's inappropriate. If you're ignored, you're easily hurt ... and act out even more!

What Personality Disorder Are You?

Baasvajadused

Juba kolmat ööd on mul voodis nii külm, et magamine on rohkem nagu Nikolai von Glehni paradoks - lõdisemine annab ka sooja!
Puudu on uni, soojus, seks ja turvatunne. Süüa ja juua veel on mõneks päevaks.
Baasvajaduste (Maslow, teadagi!) kallale on mindud ja nii pole hetkel lootust, et mul oleks huvi rahuldada eneseteostusvajadust...

Credo

Armasta, just nagu ei olekski sa kunagi olnud solvunud!
Tee tööd, just nagu ei vajakski sa raha!
Tantsi, just nagu keegi ei oleks sind nägemas!
Laula, just nagu keegi ei oleks sind kuulamas!
Ela, just nagu elaksid paradiisis!

See pole mu jaoks naljakas. Pigem ajab nutma, kui ma märkan, et olen ta vastu eksinud.

Which Ultimate Beautiful Woman are You?



You are smart and sexy!
Take this quiz!

Maali küsis minult ühtäkki: „Kas sina tahtsid suureks saada?” Loomulikult ma vastasin, et ei, sest konnasilmad ja kumminaalmaksud on ikka täiega out. Sest mulle meeldib endiselt:

• Puude otsas ronimine, müüre mööda ronimine. Mägesid mööda... ei tea, pole proovinud.
• Voodis laiutada ja raamatuid lugeda. Raamatuid ette lugeda. Ja omaette tekk meeldib ka, kui lausa unemaale rändan.
• Hommikuse ärkamise retsept: kohvi ja pannkoogid.
• Pühendumine ja innukus ja kirglikkus – selles, mida südamesse võtad!!
• Raamatud ja raamatupoed ja raamatukogud
• Vein, hea seltskond ja elav vaidlus, ideede tulevärk – või oli see järjestus risti vastupidine?
• Muu-si-ka. Hääled (däämn, ma ei tea, kuidas Kertu endale sellise hääle on arendanud, aga see on haarav!)
• Puust majad ja puust aknad, kardinateta aknad!
• Soojad, looduslikust materjalist riided, pehmed... või siis hoopis lendlevad :)
• Elav tuli ja valguse murdumine, suveleitsakus tardunud raiesmik ja lumme mattunud majad pimedas.
• Ladusad luuletused, mida on mõnus kõva häälega lugeda
• Briti huumor ja Pratchett (ma tean küll, et need on eri asjad :P)
• CK Escape, puhas (olgu või külm) vesi ja alasti ujumine, ja saun!
• Askeldada köögis, kuid mitte üksi!!
• Nautida hetke.
• Kiirus! Liikumiskiirus! Tuule kiirus! Mõtte kiirus!
• „veider maailm, veidrad inimesed sees, on inimesed veidrad sees...”