usu või ära usu

Kader ajas meemi pähe, nüüd ei anna rahu. Minu käibetõed või uskumused on alguse saanud lapsepõlvest, ebapraktilisuse või paikapidamatuse hinnang on muidugi tunduvalt hilisem.

"...ja kui nad surnud ei ole, elavad õnnelikult tänaseni." - see oli esimesi (käibe)tõdesid, mille jalad ootamatult lühikeseks osutusid. Edukas võitlus abiellumise/ühteheitmise nimel ei taga veel õnnelikku kooselu. Mitte et õnnelik kooselu tormilise armumise ja igatsemise järel võimatu oleks, aga nad ei ole teineteise põhjus ja tagajärg.

"sinu ees on kõik teed valla" või "sa astud täna ellu" - just sel hetkel, kui seda öeldakse, on see kõige võltsim. Teed on valla ja valikuid tuleb teha kogu aeg. Iga valikuga jäävad teised valikud ära (kvantkäitumine!). Ja ellu ei ole kahjuks võimalik astuda, sest ei enne seda ole ma vähem elus ega peale seda rohkem. Elu on siin ja praegu, kogu aeg ja ees ei oota midagi.

"tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus" - isegi kui AHT rääkis armastusest töö vastu, ma ei usu seda ikkagi, et pühendumine millegi või kellegi armsaks suudab teha. Seob küll, seda kindlasti. Nii sõltuvusse jäädaksegi.

"arvesta teiste tunnetega, ära ole selline egoist" - hilisem elul näitas, kuivõrd oluline ja ka keeruline on enda tundeid arvesse võtta.

"tähtis on sisemine ilu, kes seda ei näe, pole sind väärt" - aga esmamulje mõjust olete kuulnud?

ja seesama "vastandid tõmbuvad" kehtib magnetismis (ise olen näinud!), inimsuhetes pole mulle seda võimalust küll jäänud. Enamasti leian ma sümpaatses inimeses ruttu üles kusagilt tuttavad armsad jooned, kuni selleni välja, et mõni sõber täheldab näiteks:"Kuule, ta on kuidagi su isa moodi."

"vana karu enam tantsima ei õpeta" - õpetab küll, kuigi ta ise võib-olla ei taha seda tunnistada ja väänab igaks juhuks jala ka välja.

Ahjaa, las nüüd Uurija, Varahoidja ja Kuutroll ka mõtlevad elu üle järele, eks ;)