laupäev, 4. august 2007

Uus noobel moobel suri energiapuuduses välja, aga kuidagi ei tule meelde teda vooluvõrku lülida. Millegipärast meenub ainult mälupilt, kuidas sa veeretasid adapterit sõrmede vahel ja imestasid, et midagi nii peenikest saab olla. Nojah, tehnika, läheb aina peenemaks ja väiksemaks...

Kroonika mõttes:

Üks väike rattamatk, nii 187 kilti P-Eesti teid. Palju avastada, palju meenutada, isegi lapsepõlvest tuttavais paigus. Kivastik unustamatus hääduses Viinistus Eesti asja ajamas. Järjekordselt kupjalt peksa saanud Toomas tunnistamas: "Ega ma valu pärast ei nuta, ma nutan häbist, et ma nooti ei tunne!" Pentsikud viisid kohalikul noorusel kasutada RMK telkimispaika Purekkari neemel - autoga vene piirivalvest jäänud koobasehituse katusele, uksed lahti ja tümpsuvõistlust alga! Osa võttis kolm audioautot ja korraga. Millekski on ka lepavõsa hea teinekord, annab võimaluse selliste ürituste kuuldekaugusest distantseeruda. Privaatranna korraldamine Eesti mandriosa põhjapoolsemas tipus ei osutunud seetõttu eriti keeruliseks, ka telgivaiade kiviklibusse kinnitamist olen juba korduvalt Osmussaare peal harjutanud. Ekstreemselt tolmused ja treppis kruusateed mustikaste männimetsade vahel ja loopealsete leitsakus uimastav maasika-aroom. Nõmmeveski koske pudenenud prillid ja prints valgel hobusel, eimitte, hoopis sinisel rattal, kes need veest üles leidis. Jõudnud õigel ajal õigesse kohta (suvepäevadele), saime mõnusa sauna ja võimaluse kogu seltskonnale suppi vaaritada. Siis pidi kahjuks üks meist jälle töö tõttu pealinna väntama, aga teine kosus veel päevakese pererahva külalislahkuse, võrratute roogade ja mustikate najal. Viimased 25 km Tapale rongi peale läksid lauluga!

Kui 3 osavõttu on traditsioon, siis möödus Tervahöyry traditsiooniliselt. Eks igal aastal ole see sündmus veidi omamoodi ja veidi ette teada vahejuhtumitega, mida järgmise korrani igatseda (daika-tanssit näiteks). Tänavu oli üks suur laev, ehtne aurumasinaga lodi ja tekil laiutanud meetriseid kasehalge tuli korduvalt katlaruumile lähemale tõsta. Puumalas oli ühiskondlik soome saun au naturel koos järvega, Lappeenrantas liivalossid, metrilakut ja õhtuse sadama ootamatult vahemereline hõng, Anttolas viidi aga kiirkorras läbi kolm kohustuslikku elementi: repsimine, näidend ja lauantai-tanssit. Uusi tutvusi, uuendatud vanu, palju kallisid ja ka kelmimaid poose, lõpmatult Saimaat, kaljusaari, keerulise kujuga pilvi ja paar madalat vikerkaart.

Kommentaare ei ole: