usu või ära usu

Kader ajas meemi pähe, nüüd ei anna rahu. Minu käibetõed või uskumused on alguse saanud lapsepõlvest, ebapraktilisuse või paikapidamatuse hinnang on muidugi tunduvalt hilisem.

"...ja kui nad surnud ei ole, elavad õnnelikult tänaseni." - see oli esimesi (käibe)tõdesid, mille jalad ootamatult lühikeseks osutusid. Edukas võitlus abiellumise/ühteheitmise nimel ei taga veel õnnelikku kooselu. Mitte et õnnelik kooselu tormilise armumise ja igatsemise järel võimatu oleks, aga nad ei ole teineteise põhjus ja tagajärg.

"sinu ees on kõik teed valla" või "sa astud täna ellu" - just sel hetkel, kui seda öeldakse, on see kõige võltsim. Teed on valla ja valikuid tuleb teha kogu aeg. Iga valikuga jäävad teised valikud ära (kvantkäitumine!). Ja ellu ei ole kahjuks võimalik astuda, sest ei enne seda ole ma vähem elus ega peale seda rohkem. Elu on siin ja praegu, kogu aeg ja ees ei oota midagi.

"tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus" - isegi kui AHT rääkis armastusest töö vastu, ma ei usu seda ikkagi, et pühendumine millegi või kellegi armsaks suudab teha. Seob küll, seda kindlasti. Nii sõltuvusse jäädaksegi.

"arvesta teiste tunnetega, ära ole selline egoist" - hilisem elul näitas, kuivõrd oluline ja ka keeruline on enda tundeid arvesse võtta.

"tähtis on sisemine ilu, kes seda ei näe, pole sind väärt" - aga esmamulje mõjust olete kuulnud?

ja seesama "vastandid tõmbuvad" kehtib magnetismis (ise olen näinud!), inimsuhetes pole mulle seda võimalust küll jäänud. Enamasti leian ma sümpaatses inimeses ruttu üles kusagilt tuttavad armsad jooned, kuni selleni välja, et mõni sõber täheldab näiteks:"Kuule, ta on kuidagi su isa moodi."

"vana karu enam tantsima ei õpeta" - õpetab küll, kuigi ta ise võib-olla ei taha seda tunnistada ja väänab igaks juhuks jala ka välja.

Ahjaa, las nüüd Uurija, Varahoidja ja Kuutroll ka mõtlevad elu üle järele, eks ;)

Kogu tõde Amburist

Ma teen seda meelega. Ja keelega :P

vääga lihtne test

Jah, vali ainult kahe parameetri kolme valikvastuse vahel ja sinust saab üks üheksast tüübist!
Näiteks

8 - Asserter

Enneagrammi tüüp on KAHEKSA (ehk Väljakutsuja)

Nad on vahetud, iseseisvad, oma jõududega toimetulevad, enesekindlad, endasseuskuvad ja kaitsvad. Motoks: „Ma pean olema tugev!“

Kuidas minuga läbi saada

• seisa enda eest... ja minu eest.
• ole enesekindel, tugev ja otsekohene
• ära räägi mind taga ega kuritarvita mu usaldust
• ole haavatav ja jaga oma tundeid. Märka ja tunnusta mu õrnemat, haavatavat poolt. - veidi vastuoluline, aga üldjoontes peab paika
  
• anna mulle ruumi olla omaette.
• tunnusta mu panust, kuid ära püüa mind meelitada.
• esitan sageli enesekindlaid väiteid. Ära pea seda joonelt isiklikuks rünnakuks.
• kui ma karjun ja nean, kirun, vannun ja jalgu trambin, siis püüa meeles pidada, et selline ma paraku olen.

Mis mulle meeldib KAHEKSA olemise juures

• olen sõltumatu ja saan ise hakkama - jah, aga...
  
• olen võimeline vastutust võtma ja vastama väljakutsetele kaine meelega
• olen vapper, aval ja aus - kes meist ei tahaks seda olla!
  
• võtan elust kõik, mis elamist väärt
• toetan, julgustan ja kaitsen neid, kes on lähedased - vahetevahel enamasti
  

Mis teeb keeruliseks KAHEKSAks olemise

• ehmatan ja tõukan inimesi oma otsekohesusega eemale
• olen kärsitu ja kannatamatu teiste oskamatuse suhtes
  
• astun teiste eest välja ja saan seeläbi tänamatuse osaliseks
• ei anna iial andeks ülekohut ja ebaõiglust - annan küll!
  
• esitan endale liiga suuri nõudmisi
• saan kõrge vererõhu, kui inimesed ei pea reeglitest kinni või asjad ei lähe õigesti

KAHEKSAd lastena:

• on iseseisvad, võitlejahinge ja sisemise tugevusega
• on mõnikord üksildased
• haaravad kontrolli enda kätte, seega pole võimalik saavutada nende üle kontrolli
• toovad esile teiste inimeste nõrkuse(d)
• vastavad provokatsioonile verbaalse või füüsilise rünnakuga
• võtavad endale vastutuse perekonnas, sest tajuvad end kui tugevamaid

KAHEKSAd vanematena: - on nii- ja naasugused

• on sageli lojaalsed, hoolitsevad, haaratud, pühendunud
• on mõnikord liiga kaitsvad
• võivad olla nõudlikud, kontrollivad ja jäigad

Noh, õnneks olen ma paljut muud ka, kui ainult mingi KAHEKSA :)

heade isade päevaks

Mingi rahvapsühholoogia tõdemus on, et isa nägu tütred on õnnelikumad kui muud. Minu ja isa lapsepõlvepilte on võimalik segi ajada, kui ei vaata väga detailselt, mis kellelgi seljas.
Arvata võib, et isalt olen pärinud musikaalsuse. Või kahasse emapoolselt vanaisalt. Ilmselt olen isalt kaasa saanud ka plahvatava viha, vastupanuga toimetulematuse, ööbiku-tüüpi unetavad, leiduri-huvi, keeletaiu ja isevärki huumorimeele. Aga igatsus kättesaamatu järele, see on meil mõlemal ühest ja samast tähtkujust tingitud ;)
Isa õpetas mind suusatama, jalgrattaga sõitma ja malet ning kabet mängima. Palju muid asju ilmselt ka, aga need on kuidagi eriti eredalt meeles. Ja isa meesteratas, koolieeliku jaoks hiigelsuur Ukraina, mille pulga alt ma sõita üritasin. Üritus oli nii hädine ja sihikindel, et isa ostis mulle isikliku jalgratta, tüdrukute Ereliukase.
Teadusliku ja insenerimõtlemise alused sain ka isalt. Ja M. Iljini raamatu "Jutustusi asjadest ehk sada tuhat mispärast" (Teaduslik Kirjandus, 1947), mis võiks isegi tänapäeval looduseõpetuse ja füüsika õpikutele silmad ette anda. Kas teie teate, miks saab jääd mööda uisutada, aga põrandat pidi ei saa? Või miks vesi kustutab leegi, aga mõni muu vedelik nagu petrooleum või bensiin mitte?
Autot juhtisin isa süles kuueaastaselt, aga 16-aastaselt ta polnud nõus mind juhtima õpetama, vaid käskis Žiguli käsiraamatu läbi lugeda, muidu rooli ei saa! Või ma viitsisin sisepõlemismootori ja käigukasti tööpõhimõtetesse süüvida...
Isaga saab siiani rääkida igasugu huvitavatest asjadest, ootamatud vaatenurgad ja leidlikud seosed on tema leivanumber vestlustes.

psühhohügieenist

Ema: Kuidas sul siis esimene töönädal läks?

Mina: Eee... väsitavalt?

....

E: ma kuidagi ei tahaks, et sa end ära kurnad!

M: no aga mida sina selle vastu ette võtta saad?

E: ega ma ei saagi, aga... ma ikka nii muretsen, et sa endale liiga teed!

M: küll ma enda eest juba seisan, kui vaja, siis kurdan kellelegi.

E: ma tahaks, et sa üldse kurtma ei peaks!

M: Psühhohügieen on selle asja nimi.

E: Hügieen? See on siis nagu puhtus või nii? Ajude, mõtlemise puhastamine?

M: ma mõtlen pigem psüühikat tervikuna. Ihu hügieeni eest me ju oskame hoolitseda, hinge ja vaimu on ka vaja rookida, saast välja saada.

E: mmmm... ma ei osanudki selle pilguga vaadata. aga peab siis niimoodi kellegi peale välja valama?

M: ei pea. Ihu puhastamises on ju inimesed ka erinevad – kellele meeldib saunas, kellele vannis ja kellele duši all käia, kes ajab pea kiilaks ja kes sääred paljaks. Eks psühhohügieeniks on ka erinevaid viise. Mina pean kurta saama. Sellest hoiduda oleks üsnagi saastane lõbu. Aga ma ei kurda sinule, vaid sellele, kes seda niiväga külge ei võta, kuid oskab kuulata ja kaasa elada. Samamoodi ei ole sinul võimalik mind kurtmast hoida, kurtmine on hädavajalik nagu regulaarne juukselõikus, isegi kui kurtmiseks põhjust nagu polegi. Aga näed, kaebled ja nurised ära ning pöetud juuksed, ei, närvid, kasvavad tugevamad ja kaunimad ja tihedamad ja tervemad!

Ehh, mamma suudab mind lõputult inspireerida!

P.S. mille muu kui psühhohügieeniga ma siin ajaveebiski tegelen?

Sündmused, mis tunduvad olulised, esmapilgul, kipuvad kuhjuma. Kui suudaks neist mõelda kui ebaolulistest, kas see võtaks pinget vähemaks?
Kui suudaks mõelda, et töökohavahetus ei olegi nii oluline, et algul on see lihtsalt nagu üks osa (no nii pooleaastane...) ellujäämiskursusest, oluline on hoopis see, kuidas ma suhtun võimalusse sõita jalgrattaga läbi lörtsiselt öise Tartu.
Kui suudaks mõelda, et lahutus on ainult üks vabastava hingamise vorme, peale mida ei saa enam hullemaks minna, ainult paremaks ja et oluline kohtumine oli juba ära, ülikooli raamatukogu haruldaste raamatute osakonnas väga varastel 1990ndatel, kui üks poiss täitsa niisama juttu tegi.

Et see nii siiski pole, tõestab mu haige aju, mis saadab unenägusid, milles haarab mind vastupandamatu soov lõigata kreissaega seinast välja (lahutus!!) 18 glasuurplaadi suuruseid tahvleid endise töökoha tualettruumis.