aga jah, hoolimata kommersist, mis 'siin ja praegu' mullis oli armas ja tujutõstev, on tulnud kogu viimane nädal kurja vaeva näha näriva ärevusega. enam ei saa arugi, mille põhjuseks on psühho ja millel somaatika. võib ju ainult oletada, et...
...lahkuminek, nii pikaleveninud kui see ongi, võtab ette läbida mõnd ettenähtud faasidest. näiteks süüdistamise faas ja täitsa tõenäoline on ka kauplemise faas, kuigi veidi teisel moel kui Daki kogutud tarkustes.
...just siis, kui ma olin õhtul jõudnud mõelda, et sudokud on head rahuliku une tekitajad, sest neis numbreis pole ju midagi, mis võiks tarbetuid emotsioone esile kutsuda ja hulle unesid välja kaevata, jah, just siis ärkan ma hommikul ängistava unenäo ja hirmsa ärevusega, millest nutt ei ole kaugel. mingi lapsepõlvest tuttav lootusetuse- ja hirmutunne, et see hirmus uni (aeg, olukord, vaen, jama, teadmatus - vali millist tahad!) ei saagi otsa. et ma ei jaksa selle lõppu ära oodata, enne löövad mu oma neuroosid ja ebarealistlikud kujutelmad kogu ratsionaalse mõtlemise nokki. Sest
"Mõistus on küll kolba täide,
aga armastus on näide,
kuidas tark, kes teab kõik ette,
pärast ikka plärtsab vette."
1 kommentaar:
Mulle meenuvad selle peale järgmised read:
"Las Allah teab,
kes on mu hinge kuu.
Arm sala peitub südames,
las vaikib sellest muu."
... ja ...
"Kord hülgab mind ta,
teie päralt siis õnnestav sarm.
Kui jumala arm
on muutlik ka noormehe arm."
Ja, ei, ma ei mäleta neid sõnasõnalt. Lugesin seda viimati keskkooli viimastes klassides, sealt need meelde jäid. Aga podisen ikka vajadusel vaikselt tumedasse õhku.
Kui meil oleks vaid 1001 ööd .. kellele jagaksime neid? Kuhu?
{}
Postita kommentaar