Olen täielik tekstipede. (Teet on jalgrattapede, ise ütles.) Peaksin ju päevas produtseerima vähemalt paar-kolm lehekülge viisakat teksti, milles on mõte sees ja lugejatele oleks ka arusaadav. Kuid niipea, kui esimene rida, paremal juhul lõik valgele lehele ilmub, hakkab toimetaja kibekähku parandama, selgemaid sõnu otsima, lausestruktuuri üle nurisema, ase- ja liigsõnu välja rookima ja kahtlema, kas kõik see on sisutihedaks ja täpseks eneseväljenduseks üldse vajalik. Looja annab õige pea alla ja ütleb, et tee siis ise, kui nii hästi tead. Aga toimetaja ei oska luua, ainult kord loodut kohendada.
Mis puutub siia seks? Olen selles ühes mullis, mina ise, ehe ja loov. Ei kiibitse ega korrigeeri samal ajal kõrvalt.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar