laupäev, 25. august 2007

Tallinn on haige linn

Ooo, lapsepõlvekodulinn.
Sinu niisket ja mõnusat meretuult võiks olla rohkem. Siis sinu autojuhid ... ahmaitea, võtaks vabalt või midagi ja ei trügiks kõik autodega tänavatele või vähemalt ei läheks neil autodel kuumil päevil ummikus mootorid keema ega radika ventukad hulluks. Ja iial poleks ma nõus kulutama iga päev 2 tundi ilmsi-ajast venimaks Nõmmelt Meriväljale kuumas plekkkastis mingi idioodi järjekindlusega pedaale sõtkudes ja jõhkraid manöövreid sooritades. Nüüd ma saan aru, kuidas inimesed oludega kohanedes metsistuvad hoopistükkis.
Tähendab, ise olin loll ja tükkisin autoga Tallinna. Auto on leiutatud ju kulgemiseks umbes 180 kilomeetril Tartu ja Tallinna vahel, kus öösiti välkude vehklemisvõistlusi jälgida.
Tegelikult läks minu kaval logistiline plaan täide lausa 120%. Või rohkemgi. Soodsad tuuled puhusid igast ootamatust suunast. Õhtul enne Suurt Ärasõitu toodi mulle laar tomateid ja kurke - selge, on põhjust ka Kiisale vanaema ja tädi juurde põigata, kes need köögiviljad parimate retseptide vaimus kolme päeva jooksul purki vekivad. Hommikul üritasin veel Tartu-lähedasest romulast Feliciakesele tagaluuki leida, kuid punast karva ussipuru kaubaks ei läinud. Said siis lapsed ja loomad ja pakid kõik autosse paigutatud ning rattaraam igaks petteks vanale mõlkluugile kinnitatud, et kui äkki Trintsu rattaostuga peaks Tallinnas õnneks minema... Läkski, Baltik Vairase toodetavat Minerva City 28" 3 rummusisese käiguga naisteratast, tumepunast, peaaegu kirsipruuni oli kilulinnas ühes poes veel saada, kuigi maaletooja varud olla aasta lõpuni läbi müüdud juba.
Ja siis helistas hea inimene, kel pulmarongis õnnetus juhtunud, et temal 98ndama aasta tumesinise massina tagaluuk siin TTÜ parklas nüüd täitsa üle jäänud, sest auto läheb romulasse. Veider, kuidas ühe õnnetus võib teise õnn olla. Doonorauto oli küll tiba rukkilillesinise karva, kuid kere plekid vaieldamatult roostetumad. Sain 2 esilogarit kah. Õnn oli ka see, et C viitsis luugi paikavuntsimisega tegelda arvatud 1,5 tunni asemel tervelt 4 tundi! Eks minu auto männi otsa tagurdamise mõlk oli levinud veidi keresse ja sestap ei soostunud mõlgitu luugi lukustus mõlgiga raamiga ühilduma. Tuli raami-vaesekest veidi kolkida. See-eest oli tagumise kojamehe mootori purunenud hammasratta asemele vana luugi küljest terve võtta. Nüüd näeb auto tagumine pool välja ikka tunduvalt puhtam ja kuivem.
Meriväljal sai asjalikku tööd ka tehtud - šeifi kangutatud ja raamatuid aknast välja klopitud ja prahti põletatud ja tibid said asjadeotsijaid mängida ning tõelisi aardeid avastada. Ca 6 kartulikotitäit purke-pudeleid klaasikonteinerisse loopides oma destruktiivseid meeleolusid välja elada. Lugeda kokku kõik need sajad tuhanded Nikolaide ja Aleksandritega tsaariagseid paberrahasid, mis esivanemad pärandada tahtnuks, kui oleks... Kraagelda vanavana- ja vanaemade ehete võimalike omandisuhete pärast, kuid ainult moepärast. Õnneks suutsime kõik oma geneetilist ja geneerilist hamstramiskirge ohjeldada ja võtsime leitud varandustest ainult selle osa, mida seljas ära suudaks tassida.

Kommentaare ei ole: