neljapäev, 9. august 2007

Suviti juhtub

... et mind jäetakse üksi koju koos koduloomadega, kelle tegelikud omanikud on lestad teinud. Olen püüdnud majarahvale selgeks teha, et ma ei taha endale lisakohustusi koduloomade eest hoolitsemise näol, aga ikka... armastan ma neid ju kaaaa! Kui ma teaks, et et Kertu seda postitust ei loe, siis ma ütleks lausa välja, et just sellist kollit-karvalooma-kallilembi nagu temal olen ka mina lapsest saati igatsenud. Ja see Trintsule kuuluv uus rott, vabandust, villakhiir Nufik-Jaan on tegelikult hästi naljakas ja kõditav loomake! Mis sellest, et pärast tema nauditavat liivasuplust tuleb jälle minul kühvel ja hari välja otsida, aga ta peaaegu korvab minu surikaadi-igatsuse.

... et vaatan küll, et rahakott on tühi ja väli-elamuste kalender tuugalt täis juba ja seepärast saadan mõtte järvede ja muusika sümbioosist varakult keelatud mõtete varjupaika, kuid siis pakutakse mulle korraga kahele päevale tasuta pileteid ja siis ilmneb, et kompanjonide leidmine ei olegi nii sama lihtne.

... et ühel hetkel on aias vaarikauputus ja kui olen kõik sõbrad korjele korraldanud, siis tuleb poole saagi pealt endal ikka väljamaale ära sõita. Näis, mis õunauputuse ajal saab...

... et mõtlen küll, et kui kahju, et Niff-Niffi põhumaja ehitus on väljamaalt naastes jõudnud sarika-järku ja siis pole nõrgil naisterahvail teha muud kui leemekulpi liigutada ja tegijaid takka kiita, kuid kodumaal tagasi olles seiravad ehitajate esituled alles minu auto mõlkis tagumikku ning põhupakid tuleb kolm korda üle ja ümber laduda.

... et pean puhkuse lõpetama siis, kui suve kuumimad ilmad just aknasse leekima hakkavad ja kogu koridori peale ei ole varasemaid tööletulijaid, kes tule põlema paneks. Üldse peale minu ei tule veel keegi tööle. Saan rahus üksi kontorifloora kastmata ja konditsioneeri sisse lülimata jätta.

Kommentaare ei ole: