Arrogants.
On see sõna, mis mitut aega juba rahule ei jäta.
Arrogants ei lase lahti saada Kirke-positsioonist. Mis ma sinna teha saan? Tuli, eksole, mingi Odysseus ja ei kavatsegi seaks moonduda, kuigi kõik mehed on ju sead, see on nii loomulik ja arusaadav! Kuidas oskab Odysseus mind irriteerida, ümberstruktureerida, ignoreerida, reflekteerida, sotsialiseerida ja hiberneerida samaaegselt?
Arrogants on minu peamisi isiksuse kaitsemehhanisme. Teine on ratsionaliseerimine.
Kolmas on õigustamine.
Ah, milleks see? Teetööde rasketehnika mu akna taga veevärgile pesa teeb, kord ta kannab toru nokas, kord maa sisse augu teeb...
Trints sai kõhuviirusele järjekorranumbri kolm.
Vihm räägib õues ladina keelt. Sain läbimärjaks, tulin tuppa ja lappisin märjad ujumisriidedki tahenema. Teritage oma stylost ja kirjutage mõned kommid! Verba volant, scripta manent, cum lamentationibus... Hehee, Kertu-tirts saab gümnaasiumis vett, vilet, porgandit ja Beierit näha.

ja kuis on giga.eki.ee hakanud esinema Tartumaal? mingid võõrusetendused?

Rattaparandus on traumapunkti kõrval teine koht, mille stammkunde staatuse ma võiks saada. Sedapuhku helistasid nad küll ise ja ütlesid, et minu vedru on saabunud. Tagumise vaguni tagumisest aknast viskasin viimati oma vedru välja, aga Tepandi oli enne mind!

Vägev piparmünt kasvas meil aias, ahkui armas oli see. Mai Või sai kuid enne jaole.
Hüvasti, kuldkollane kass! Tühi on su rand ja sügis on su ball. Nagu kupeldab Kopvillem: "Ah mis maksavad need madalamad majad, sõber, ütle, kuidas käis see vana viis..."
Mürk on, ma ütlen, see praegune aeg. Tilgub verre ja sappi, teeb meele mõruks ja mõttetuks ja meeletuks, ajab abistavaid käsi väänama. Sinisilmadest saavad punasilmad, mille vastu on mingid vahendid fototöötluses ning tähti topeldub taevas.
Ma vajan kaissu! Kell on taas rohkem kui pool homset ning lammas on minetanud loetavuse.

sotsiaalne võrgustik

A ja B on sõbrannad lapsepõlvest. Kooliajal tekib A-l tugev sõprus D-ga, oma suvilanaabriga teisest linnast. D perekond käib tihedalt läbi H perekonnaga ja loodab vaikselt laste ühisele tulevikule. Ühele jaaniõhtule suvilas võtab A kaasa B, kes avaldab tugevat muljet M-le, D salajasele ihalusobjektile. A ja B laulavad ühes kooris sõbrannade E ja K-ga. Põhikooli ajal hakkab A käima O-ga, kuid peagi pakub poisile rohkem huvi B. A on õnnetu, kuid saab sellest üle, sest peab oma sõprust B-ga väärtuslikumaks kui ebapüsivat suhet O-ga. Ka põhikooli lõpuklassis möllanud klassivenna L-i kirglikud tunded A vastu jahtuvad ja sõbraks saavad hoopis B ja L. Keskkooli ajal lähevad A ja B õpilasmalevasse, kus A sõbruneb I-ga ja moodustab “kuuma paari” vaeslapsest G-ga. D tuleb A ja B kodulinna õppima ja leiab hingesuguluse G-ga, samal ajal ilmneb, et I-l on samuti tunded A vastu. A ei taha valida, kuid hoolimata pettumusest I taotluste suhtes, sõbrustab rohkem I-ga. D arvab, et A on reetlikult käitunud nii tema kui G suhtes. Samal ajal on A-l südamlik kirjavahetus sõjaväes teeniva H-ga. A läheb kõrgkooli D ja H kodulinna ning esimese kursuse lõpus suvel abiellub H-ga. B abiellub R-ga ja nad asuvad elama R-i suguvõsaga seotud alevikku. A vanem tütar saab kooliajal lähedaseks sõbrannaks K tütrega, noorem tütar aga kasvab kokku B vanema tütrega, kui nendegi pere kolib ülikoolilinna. A jääb peale kraadiõpet teadustööle ning saab kolleegiks N-i, kelles arvab ära tundvat enda igatsetud kaaslase. Kuigi salasuhe saab avalikuks ja jätkub, ei lahuta kumbki oma abikaasast. H läheb välismaale tööle ja A õpib üksielamist nautima. Hea mitu aasta hiljem algatab hoopis N-i abikaasa lahutuse, N tunneb end ühtäkki vaba mehena ja asub semmima K-ga. A-l aga jookseb juhe kokku ja võimutsema pääsevad seni vaos hoitud ja alla surutud destruktiivsed tunded. Vanemate, asjatundlike tohtrite ning B ja E abiga saab A tasapisi siiski loomupärase eluisu tagasi ja sooritab isegi väikese arenguhüppe.