ajas IS oma Macil klahvid sassi.
õliküva oli see, et suhkrust ja jahust ja maasikavahust printsess katusekambrist välja pääses ja ära ei sulanudki kõigi laiade veelahmakate käes, mida autod jalgrattureile lahkelt võimaldavad.
Sügis on või midagi sellist.
neljapäev, 16. oktoober 2008
teisipäev, 14. oktoober 2008
25.08.1996 tekkis selline lulla
On mitmeid õhtuid olnud sõpre ringis koos
ja mitmeid hommikuid meid koos on kohand jälle
kui koidu kargust joobnustavat rinda,
on kajand munakive talde traavihoos.
Ja alati ses joovastavas sõõmus
on olnud pisar nukrust -
see vist ongi blues...
Sest alati on kõik, mis annad rõõmust
pärl elu palvehelmekees
mis saatus hoiab peos.
ja mitmeid hommikuid meid koos on kohand jälle
kui koidu kargust joobnustavat rinda,
on kajand munakive talde traavihoos.
Ja alati ses joovastavas sõõmus
on olnud pisar nukrust -
see vist ongi blues...
Sest alati on kõik, mis annad rõõmust
pärl elu palvehelmekees
mis saatus hoiab peos.
Kes tuleb minuga kaarsillale?
Nädalavahetus tõstatas taas Tartu ja Tallinna erinevuse küsimuse.
Ühtäkki sain teravalt aru, et küsimus pole isegi mitte stiilis quod licet Jovi, non licet bovi. Lihtsalt on asju, mis on tavapärased ja normaalsed ja isegi kohased Tallinnas ning Tartus kuidagi harjumatud ja mõttetud ja tunduvad ressursiraiskamisena ja vabatahtliku loobumisena võluvatest võimalustest. Taksosõit on üks selline asi. Kui sõidad Tartus öösel pidu pealt koju taksoga, siis tekib tunne, et oled mingi hälvik, kel puuduvad oma jalad ja oma pea. Minul küll tekib. Tallinn võib ju pealinn olla, aga Tartu on peaga linn! Sel teekonnal läbi öise Tartu on minu jaoks omad võlud - saab kulgeda ja vestelda ja kogu maailma ära parandada ja vaimutseda ja sügisel lehtedes sahistada ja vihmas laulda ja tantsida! Pluss otsene kasutegur kaineks saamise näol. Mulle ei meeldi purjus olla ega ammugi mitte pruukida alkoholi sellepärast, et "kui ei teaks, et pähe hakkab, ega siis ei jooks küll". Mulle meeldib maitse ja heal veinil on hea maitse ja lõhn.
Seekord oli minu ööklubi-süütuse kaotamise kord. Valiku-soovitusi andis Trints, kes oli just Atlantisest tulnud. Pärast sain muidugi Kertult pragada, et kesse nõme läheb Atti, kui Illusioonis on Vennaskond ja tal on jumala õigus! Siiani on kahju...
Aga nohh. Õnneks oli Atlantises 2 saali ja teises neist oli võimalik ka suhelda ja isegi tantsida muusika saatel, mis ei summutanud ajulaineid ega resoneerinud südame rütmidega. Võib-olla on mul mingi füsioloogiline trance'i jamuutaolise talumatus? Ise mõtlesin, et 2 korda olen Maasika ukselt tagasi tulnud, kuigi kallid kursavennad sinna meelitanud on. Et nüüd võiks ikka sees ära käia, aga mõtteks see jäigi.
Pubituur "Kaunimad aastad mu elus" sisaldas siiski strateegiliselt olulisi punkte nagu Maailm, Suudlevad Tudengid ja Pool Kuus. Wilde oli I-le liiga tuntud koht ja Rasputin ei tulnud meelde ja Püssiga läksime reede õhtul juba alt. Hindamiskomisjon Tallinnast leidis, et kõik väisatud kohad olid omamoodi mõnusa ja erilise atmosfääriga. Lisapunkte teenisid ST diivan ja tuttavad.
Nädalavahetuse hittideks kujunesid mu meelest siiski fizkultuuura ja hügieeniprotseduurid ehk iluuisutamine, kujundujumine ja koreograafiline leheriibe ning saun. Seda viimast oli 2 sorti ja puuküttega 100-kraadise versiooni puhul jäi kahjuks sooritamata katse lipata saunalinas 200 meetrit Statoili viha järele. Uisklemine Lõunakeskuse jääl tõi meelde lapsepõlve süütud muretud mängud ning tõdemuse, et uusi uiske on vaja eelkõige mulle endale. Tahan tunnustust avaldada I-le vapra uute väljakutsete vastuvõtmise ja enese proovilepaneku eest libedal maastikul! Progress oli märgatav ja julge lõvi rind on nüüd endisest rasvasem, ma loodan. Mina suutsin loodetavasti saavutada mingi progressi vettehüpetes - enam kõhtu ära ei löönud, nüüd said põhilaksu reied. I-le pakkusid uudset pinget liutorud.
Valikud kaubanduses on aga ka minu arvates Tartus nii kasinad, et häbene silmad peast ja mine Londonisse. Me paarutasime läbi absoluutselt kõik keti- ja muidupoed, kus võis oodata mingeidki variatsioone teemal mereannid (mis seostuvad mul merekivikeste ja vetikatega miskipärast), kuid labane merekarp au naturel jäätunud peast jäi leidmata. Võtsime siis eelkeedetud ja läbinämmutatud karbid veinikastmes ja küüslaugukastmes ja õppisime I instruktsioonide põhjal neid ka manustama. Rimi oli veel nii vastutulelik, et pani oma jääletti keedetud ja jääklombistatud merevähi, mille me õnneks võtsime ja kogemusi omandasime, kuidas tema kooriku vastupanu murda.
"Aga kaarsild?" küsivad mu blogi arvukad austajad. Ma siin mõtisklen, et kas hakata edaspidi mehe mõõduks pidama koos ületatud kaarsilda või mitte. Sest vähemalt 2 on sellest aust ja õnnest loobunud.
Ühtäkki sain teravalt aru, et küsimus pole isegi mitte stiilis quod licet Jovi, non licet bovi. Lihtsalt on asju, mis on tavapärased ja normaalsed ja isegi kohased Tallinnas ning Tartus kuidagi harjumatud ja mõttetud ja tunduvad ressursiraiskamisena ja vabatahtliku loobumisena võluvatest võimalustest. Taksosõit on üks selline asi. Kui sõidad Tartus öösel pidu pealt koju taksoga, siis tekib tunne, et oled mingi hälvik, kel puuduvad oma jalad ja oma pea. Minul küll tekib. Tallinn võib ju pealinn olla, aga Tartu on peaga linn! Sel teekonnal läbi öise Tartu on minu jaoks omad võlud - saab kulgeda ja vestelda ja kogu maailma ära parandada ja vaimutseda ja sügisel lehtedes sahistada ja vihmas laulda ja tantsida! Pluss otsene kasutegur kaineks saamise näol. Mulle ei meeldi purjus olla ega ammugi mitte pruukida alkoholi sellepärast, et "kui ei teaks, et pähe hakkab, ega siis ei jooks küll". Mulle meeldib maitse ja heal veinil on hea maitse ja lõhn.
Seekord oli minu ööklubi-süütuse kaotamise kord. Valiku-soovitusi andis Trints, kes oli just Atlantisest tulnud. Pärast sain muidugi Kertult pragada, et kesse nõme läheb Atti, kui Illusioonis on Vennaskond ja tal on jumala õigus! Siiani on kahju...
Aga nohh. Õnneks oli Atlantises 2 saali ja teises neist oli võimalik ka suhelda ja isegi tantsida muusika saatel, mis ei summutanud ajulaineid ega resoneerinud südame rütmidega. Võib-olla on mul mingi füsioloogiline trance'i jamuutaolise talumatus? Ise mõtlesin, et 2 korda olen Maasika ukselt tagasi tulnud, kuigi kallid kursavennad sinna meelitanud on. Et nüüd võiks ikka sees ära käia, aga mõtteks see jäigi.
Pubituur "Kaunimad aastad mu elus" sisaldas siiski strateegiliselt olulisi punkte nagu Maailm, Suudlevad Tudengid ja Pool Kuus. Wilde oli I-le liiga tuntud koht ja Rasputin ei tulnud meelde ja Püssiga läksime reede õhtul juba alt. Hindamiskomisjon Tallinnast leidis, et kõik väisatud kohad olid omamoodi mõnusa ja erilise atmosfääriga. Lisapunkte teenisid ST diivan ja tuttavad.
Nädalavahetuse hittideks kujunesid mu meelest siiski fizkultuuura ja hügieeniprotseduurid ehk iluuisutamine, kujundujumine ja koreograafiline leheriibe ning saun. Seda viimast oli 2 sorti ja puuküttega 100-kraadise versiooni puhul jäi kahjuks sooritamata katse lipata saunalinas 200 meetrit Statoili viha järele. Uisklemine Lõunakeskuse jääl tõi meelde lapsepõlve süütud muretud mängud ning tõdemuse, et uusi uiske on vaja eelkõige mulle endale. Tahan tunnustust avaldada I-le vapra uute väljakutsete vastuvõtmise ja enese proovilepaneku eest libedal maastikul! Progress oli märgatav ja julge lõvi rind on nüüd endisest rasvasem, ma loodan. Mina suutsin loodetavasti saavutada mingi progressi vettehüpetes - enam kõhtu ära ei löönud, nüüd said põhilaksu reied. I-le pakkusid uudset pinget liutorud.
Valikud kaubanduses on aga ka minu arvates Tartus nii kasinad, et häbene silmad peast ja mine Londonisse. Me paarutasime läbi absoluutselt kõik keti- ja muidupoed, kus võis oodata mingeidki variatsioone teemal mereannid (mis seostuvad mul merekivikeste ja vetikatega miskipärast), kuid labane merekarp au naturel jäätunud peast jäi leidmata. Võtsime siis eelkeedetud ja läbinämmutatud karbid veinikastmes ja küüslaugukastmes ja õppisime I instruktsioonide põhjal neid ka manustama. Rimi oli veel nii vastutulelik, et pani oma jääletti keedetud ja jääklombistatud merevähi, mille me õnneks võtsime ja kogemusi omandasime, kuidas tema kooriku vastupanu murda.
"Aga kaarsild?" küsivad mu blogi arvukad austajad. Ma siin mõtisklen, et kas hakata edaspidi mehe mõõduks pidama koos ületatud kaarsilda või mitte. Sest vähemalt 2 on sellest aust ja õnnest loobunud.
laupäev, 20. september 2008
Urged täitnud tatist paks pea ja kõri, milles tundub kõrvetavat vähemalt Molotovi kui mitte Ribbentropi kokteil - see kõik pole viisakas ega laiu lugejaskondi huvitav põhjus blogida, aga... oma blogi, riputan mida ja kuhu tahan. Ikkagi Olga Pealagi - pool pehme ja plekine, pool kõva ja kõõmane.
Hädasti peaks olema inspireeritud kirjutama 2 artiklit ja kohe! Ega saadav honorar ka mööda külge maha jookseks. Tulevanädalane London on nagunii mõrv rahakotis. Kuid see on siiski puhkus! Hullemad on ülesastumised Keeletalgute finaalüritustel ja arvake milles on probleem? Loomulikult väljanägemises! Kujutan end ette ärkamas neljapäeva hommikul, nina paks ja punane, silmad väiksed ja punased, juuksed nõmedad, hääl olematu... Garfieldi mask päästaks nii mõndagi sellest outlookist ja oleks lisaks üpris loomutruu.
Hädasti peaks olema inspireeritud kirjutama 2 artiklit ja kohe! Ega saadav honorar ka mööda külge maha jookseks. Tulevanädalane London on nagunii mõrv rahakotis. Kuid see on siiski puhkus! Hullemad on ülesastumised Keeletalgute finaalüritustel ja arvake milles on probleem? Loomulikult väljanägemises! Kujutan end ette ärkamas neljapäeva hommikul, nina paks ja punane, silmad väiksed ja punased, juuksed nõmedad, hääl olematu... Garfieldi mask päästaks nii mõndagi sellest outlookist ja oleks lisaks üpris loomutruu.
teisipäev, 16. september 2008
üheshingamine
Kestev romantika-lainehari, surfan tulevase laulupeo lauludel.
Käisin üle pika aja korp!i naiskooris, õppisime laulupeo laule. Eks üritan jälle kahes erinevas kooriliigis üles astuda. Tahame valiknaiskooridesse pääseda, eelmine kord saime sellega igatahes hakkama, asi siis seekord vanu häid Carmina Burana tükke teha. Meil on ju nüüd tervelt 3 endist ellerheinakat kambas, noodilugemisega ei peaks enam üheski olulises rühmas probleeme olema :)
Segakoori lugudega ei ole veel tutvuda jõudnud, Lauri on Krimmis kusagil ja tõbiseks jäänud, nii et isegi koorilaager jääb esimeste andmete põhjal ära.
Neile sõnadele kirjutatud Olku laulu laulavad naiskoorid 2009. aasta laulupeol. Kummitab põhjalikult, teeb hinge hellaks ja rõõmsaks ja nukraks ja igatsevaks ühekorraga. Kui ma täna Tallinna Raekoja platsil T-ga Kehrwiederis imehead vahukoore-cappuccinot nautisin, mängis plaadimasinas just see laul ja muutis kohviku hubases interjööriski pilku osatava halli taeva heledamaks. Ma ei teadnud veel, et õhtul saan ise sellesse muusikasse sukelduda...
Tahaksin pihlapuu rüppe!
"Hinge" ja "hingamise" ühine tüvi pole juhus. Üks sõna arenes kunagi teisest, sest hingamine ja hing on seotud. Isegi nii seotud, et kellegagi ühes rütmis hingates võib hea õnne korral tema hingega kohtuda. See võluvägi toimib ka siis, kui üheskoos hingavad kümned ja tuhanded.
Käisin üle pika aja korp!i naiskooris, õppisime laulupeo laule. Eks üritan jälle kahes erinevas kooriliigis üles astuda. Tahame valiknaiskooridesse pääseda, eelmine kord saime sellega igatahes hakkama, asi siis seekord vanu häid Carmina Burana tükke teha. Meil on ju nüüd tervelt 3 endist ellerheinakat kambas, noodilugemisega ei peaks enam üheski olulises rühmas probleeme olema :)
Segakoori lugudega ei ole veel tutvuda jõudnud, Lauri on Krimmis kusagil ja tõbiseks jäänud, nii et isegi koorilaager jääb esimeste andmete põhjal ära.
Siin on oja, ojas sina
jalgupidi vees
mina puhkan, pilkupidi
puie okste sees
ja on igas hargses võras
lehed tulekul
kõrges kerges kevadõhus
hea on sul ja mul
ainus küsimus maailmas
kiigub minu suul
kas on taevas
tähti rohkem veel
kui on pungi puul
(Viiu Härm)
Neile sõnadele kirjutatud Olku laulu laulavad naiskoorid 2009. aasta laulupeol. Kummitab põhjalikult, teeb hinge hellaks ja rõõmsaks ja nukraks ja igatsevaks ühekorraga. Kui ma täna Tallinna Raekoja platsil T-ga Kehrwiederis imehead vahukoore-cappuccinot nautisin, mängis plaadimasinas just see laul ja muutis kohviku hubases interjööriski pilku osatava halli taeva heledamaks. Ma ei teadnud veel, et õhtul saan ise sellesse muusikasse sukelduda...
Tahaksin pihlapuu rüppe!
esmaspäev, 15. september 2008
tasutud ja kallutatud reklaam
Mina maksin selle reklaami eest ja mitte vähe, aga asi oli ka igat krooni väärt. Käisime tibidega Otepää Seikluspargis, kus sain teada, et mul on veel lihaseid, mis maa ja taeva vahel rippudes, kõikudes, kaldudes, õõtsudes - ühesõnaga hängides - olid hädatarvilikud kasutusele võtta. Õhulende alates 20-meetristest ja lõpetades 600-meetrisega anti kokku 7, puhtalt nende pärast võis seiklema tulla. NB! Kõrguskartlikel ei maksa vast üritada, aga kõigile muile pakun, et rõõm ja adrenaliin tekivad keresse hiljemalt neljanda raja ajal.
Ja nüüd täiesti tasumata reklaam: palun tulge ja viige mu juurest ploomid ära!!! täiesti tasuta! kes ees, see ploomisuu, aga olen kindel, et ka tagumised saavad kõik kaasavõetud nõud täis. Päästke ploomipuud raksuva raskuse käest (paraku paari oksa enam päästa ei õnnestu...)!
Ja nüüd täiesti tasumata reklaam: palun tulge ja viige mu juurest ploomid ära!!! täiesti tasuta! kes ees, see ploomisuu, aga olen kindel, et ka tagumised saavad kõik kaasavõetud nõud täis. Päästke ploomipuud raksuva raskuse käest (paraku paari oksa enam päästa ei õnnestu...)!
Jumala eest ja ausõna, südame teeb soojaks, kui minu eest natukenegi hoolitsetakse.
Ma ei ole ju põhimõtteliselt karm mutt. Aga ma satun ahastusse, kui tunnen, et enam ei ole mõnus, enam ei jaksa, enam ei lähe asjad nii, nagu minu meelest peaks või võiks... ja kui ma siis ei oska olukorra parandamiseks midagi ette võtta, võibki jääda mulje, et olen mingi kontrollifriik - ei, see pole nii, mu elamise-turvatunne on lihtsalt kahjustada saanud.
Just sellepärast on liigutavalt armas, kui...
... tuleb üks ja ütleb, et teeme su toas remondi, siuh-säuh ja et kõik läheb mööda!
... tuleb üks ja annab endaks saamise ja endaga olemise aja ja paiga
... tuleb üks ja peseb ära aknad ja laotab maha parketi ja hoiab oma soojas kaisus
... tuleb üks ja toob talvepuud ja -kartulid ja koristab lehed ja putitab autot ja teeb pannkooke ja kohvi
... tulevad kaks ja üks lõigub salatit ja teine täidab toa tomatite ja köögiviljadega
... tulevad kaks pitsa või kalaga ja nakatava naeruga
... tuleb üks ja kutsub meid kaasa reisile
... tuleb üks ja viib mu ajarännule ja annab oma teki ja laseb mul olla diivanil mõnulev kass ja gurmaan tema romantilistes roogades
... tuleb üks ja ütleb, et tee lihtsam nägu!
Nad teevad seda täitsa ilma palumata - "Saad kõik, millest loobud" hakkab arenema isetäituvaks ennustuseks :)
Ma ei ole ju põhimõtteliselt karm mutt. Aga ma satun ahastusse, kui tunnen, et enam ei ole mõnus, enam ei jaksa, enam ei lähe asjad nii, nagu minu meelest peaks või võiks... ja kui ma siis ei oska olukorra parandamiseks midagi ette võtta, võibki jääda mulje, et olen mingi kontrollifriik - ei, see pole nii, mu elamise-turvatunne on lihtsalt kahjustada saanud.
Just sellepärast on liigutavalt armas, kui...
... tuleb üks ja ütleb, et teeme su toas remondi, siuh-säuh ja et kõik läheb mööda!
... tuleb üks ja annab endaks saamise ja endaga olemise aja ja paiga
... tuleb üks ja peseb ära aknad ja laotab maha parketi ja hoiab oma soojas kaisus
... tuleb üks ja toob talvepuud ja -kartulid ja koristab lehed ja putitab autot ja teeb pannkooke ja kohvi
... tulevad kaks ja üks lõigub salatit ja teine täidab toa tomatite ja köögiviljadega
... tulevad kaks pitsa või kalaga ja nakatava naeruga
... tuleb üks ja kutsub meid kaasa reisile
... tuleb üks ja viib mu ajarännule ja annab oma teki ja laseb mul olla diivanil mõnulev kass ja gurmaan tema romantilistes roogades
... tuleb üks ja ütleb, et tee lihtsam nägu!
Nad teevad seda täitsa ilma palumata - "Saad kõik, millest loobud" hakkab arenema isetäituvaks ennustuseks :)
Tellimine:
Postitused (Atom)
