17. luuletus - täna tuleb jamada kindla riimiskeemiga...

Olen täna vaimuvaene
hull kui vallavaese naene
välja kukub rubaii
põrub kodurannik paene

(http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rubaii2)

16. päev - kirjuta vastus eelmise päeva lemmikautori luuletusele
(oi, ...., no oleks ma seda... kes käskis mul Alliksaare valida?!)

Ütlen, et süda ei ole vaid meri
mis hullutab mehi ja meeli
ka ei ole ta põld, kuhu rõõmust jääb teri
hallaöö külmade keeli

Tärkab tähti ja lugusid aegade tagant
Pilk sütitab magusa leegi
kui Fööniks-lind põledes valusalt vabaks
ta surma ei mäleta keegi!

15. luuletus on mu lemmikluuletajalt Alliksaarelt

"Ütle, kas süda ei ole siis meri,
täis tunnete uppuvaid laevu;
kas ei ole ta põld, kuhu rõõmude teri
külvame, lõigates vaevu?
Tärkas lilli seal, kuhu su pisaraid nõrgus.
Tuul julgustav juukseid sul silus.
Kaardub öö kohal tähtede helendav kõrgus.
Elada siiski on ilus!"

14. päev

ma hakkan nüüd halba luuletust kirjutama
ja sina vahi seni pilti minust hambutu lapsena
ma ei suuda sinuta elada
suren kohe ära
ja riimi ei pane
sest hingepiin on nii suur
kui leiduks veel mõni nõme teema
kirjutaks selle ka üles
peaasi, et hea ega ilus poleks
oh, miks tegid sa seda ja teist
ja et ei jätnud tegemata kolmandatki
ma vihkan selles südamevalus
ära piina mind
olen teismeline

13. luuletus peaks olema lasteluuletus, aga kardetavasti ühineb-seguneb see 14. luuletusega, mis peaks olema väga halb luuletus... seega tuleb väga halb lasteluuletus frown-emotikon

ära ole paha laps
ole ikka krips ja kraps
muidu tuleb kuri uss
talla all jääb kinni suss

(asja teeb hullemaks see, et niipea, kui ma üldse mõtlen lasteluule peale, tulevad mulle meelde minu lemmikluuletajate kõige suurepärasemad luuletused, mis lastele kirjutatud on)

12. päev - elulugu 6 sõnaga

uudishimuga
naeratas
rõõmuga 
armastas
südamest
laulis

tegelikult kirjutas minu eest juba ammu Juhan Viiding
"Oo, ma tahtsin pikalt panna
kirja oma lause...
Armas taevas, palun anna
hingamisepause "

11. päev - loeteluluuletus

Ma vajan
kartuleid
apelsine
Uunot (teda kohe eriti, ta võiks olla päriselt mu unelmate bestikas!)
sind
päikest
und
merd
purjeid
sind
muusikat
aega
meelekindlust
psühhofarmakone
või siis õunaussikest
šokolaadi (või selle biofüüsilist ekvivalenti)
midagi head
sind
eduelamust
ilu (mis vaataja silmades)
ilu (mis hinges)
tõde (mis igaühele oma)
tõde (kui tänaval vastu tuleks, tunneks ära paugupealt!)
koge-musi
ela-musi
ahvat-lusi
kiusa-tusi
armastust (kust tuleb ta ja milleks, ei tea)
armastust (lõpmatust silmapilgust)
sind
elu (võib ka koos valuga pakkuda)
elu (millele tehased laulavad hümni)

rohkem ei olegi vaja ja tagasi pole ka vaja

10. päev – Vali üks rida laulusõnu oma luuletuse avalauseks. Siis kirjuta sinna luuletus juurde.

Külmkapi peal klaaskuuli sees
on kinni mu mõte ja meel
ja laulev emakeel
ja ussisõnad ka

Puupliidi peal malmpoti sees
haudub üks mooramaa mees
ja vabad seosed ka
ja lehkav isamaa

olen täna kehaline
ihaline
vihaline
pinni ja panni
ei lähe vanni

Juurikad puurivad valusa tuuriga
pikisilmi ja
laiukõrvu
Kaalikad kaaluvad aegsasti võtteid
pealtpanu ja
alttõmmet

kogu see supp tuleb enesel helpida
(vägisi tahaksin endaga kelkida!)
laululooga ei maksa jamada
laulurooga peab jaksama manada!

9. päev – Loetle kiiresti neli tegusõna, nimisõna ja omadussõna. Kirjuta luuletus, kasutades kõiki neid 12 sõna.

rohelised ideed magavad
kollased mõtted uinuvad
punased aimdused arvavad
mustad sõnad mõrvavad

(algas nagu Chomsky, aga lõppes nagu Christie (Poirot suu läbi))

8. päev: 1+2+3+4+1

välk
puurist
raksatas
kogemata
puud

7. päev. Leia puu, millega suudad samastuda. Kirjuta luuletus, kasutades puud metafoorina sulle või sinu elule.

Teid on mul mitu riita -
no millist valida?
Jäätuvad sõrmed ja varbad
kui olen haluta.

Keerlevad valusad leegid
lendavad sädemed
hõõguvad soojad söed
jahtuvad tuhaeod

Levitad soojust ja valgust
naeru kui sädemeid
mõnikord pudened tuhaks
mõnikord pildisöeks said

Jätad jälgi ja jooni
keegi neid ikka veab
keegi teeb elukaari
siiraid ja lustakaid smile-emotikon

6. päev – Kirjuta mis tahes pikkusega luuletus, mis sisaldab iga sõna sinu viimases Facebooki staatuses (no ma ei võtnud arvesse viimati kirjutatud luuletusi ja üldse, otsige ise see postitus üles, sest...)

TARTU KOLEDA KAUBAMAJAKARBI UNENÄGU

ma vääriks Ateena nime
ja Emajõe lainete pääle
paadipõhja me heidaks koos
pehmele asemele

kui mulinal läheks me alt
endiselt laitmatust kivisillast
sest teiste kaunite hoonetega
tühja kaldapealse hõllanduses
tiheda parkmetsa rüpes

saaks taastada sellise jõelaevastiku
et hoia ja keela

5. päev. Kirjuta kolmerealine luuletus sidrunitest. Kasutada ei tohi järgmisi sõnu: sidrun, kollane, ümmargune, puuviljad, tsitrus, kibe, mahlane, koor ja hapu.

Teid ma leotan tee sees
Teid ma panen kalale
Teid ma hõõrun hoolega katlakivialale

4. päev
Kirjandusmaastik
põrutab öhe uljalt
rattal kimades

(suht viimasel minutil, sest enne olin kirjandusmaastikul)

3. päev. Haara lähim raamat. Ava leheküljelt 8. Kasuta oma luuletuses esimest kümmet sõna sellel leheküljel.

"... tekkis uusi küsimusi. Kas ta leiab armukese, kui ma vanemaks..." (Paulo Coelho, "Abielurikkumine")

Vanemaks kui küsimusi
ma ta lembesõnu pean.
Tekkis uusi armukesi -
kas ta leiab rahu eal?

2. päev. Kes oli viimane inimene, kellele sa sõnumi saatsid? Kirjuta talle viierealine luuletus.

Sinu Kitee ja minu Savo,
Sinu Helsinki ja minu Tartu.
Ristuvad-lõikuvad-rööplevad.
Madisoni maakond on kaugel,
Mika, kuid veskisild Elva jõel.

Karges kadrikuu öös
Kõrgustes kilkavad tähed
Kui üle külmetand õue
Kuuri puie järele lähen.

"Kui käituda ei oska, siis ära käitu!"

Postituse pealkiri on laenatud kallilt ak! emalt, kes sellega meid rebaspõlves väga selgesõnaliselt ohjas. Kindlasti oleme kõik lapsepõlvest saati kuulnud suuniseid nagu
"Käitu korralikult!" (aga kuidas on korralikult?)
"Ära nii käitu!" (aga kuidas nii, kas ma sain ikka õigesti aru, mida ma valesti tegin?!)
jne
...

Täna tegin jälle selle strateegilise vea, et läksin läbi raamatupoe. Ja külge kleepis end täiesti kuldaväärt raamat, mis jagab terve rea kasulikke näpunäiteid käitumise kohta - Julia Sviyashi "Kuidas kiiresti ja lihtsalt rikkuda enda ja teiste elu".
Võtkem näiteks see: "Meie maailm on lausa uppunud nõuannete, metoodikate ja instruktsioonide merre, kuidas saavutada õnne ja edu. Aga tehnoloogia, kuidas põhjustada kannatusi, on jäetud tähelepanuta. ---- Tegelikult tegeleb inimene kogu elu sellega, et leiutab lugematul hulgal viise, tehnoloogiaid ja kavalusi, mis hoiavad teda õnnest eemal. " Ja mis peamine: "Inimene pole loodud täielikuks õnneks. Järelikult ta pole huvitatud suurema osa oma probleemide lahendamisest. Vastasel juhul oleksid kõik juba ammu õnnelikud."
Või mõned näited pealkirjadest: "Teie ebaõnn on teie endi kätes!", "Kuidas endas lõplikult pettuda", "Kuidas ennast haigeks teha", "Millele raisata elu ja aega".
Peamiselt kõnetas mind esimesel sirvimisel lause lk-l 9: "Ja isegi kui filmil on HAPPY END, siis just sellega film lõpebki! Pärast õnnelikku lõpplahendust pole lihtsalt enam midagi näidata, sellist süžeed pole kellelegi vaja." - see asjaolu on mind kogu elu häirinud, sestap otsustasin kiirelt raamatu soetamise kasuks.
Raamat on lihtsate ja efektiivsete harjutuste kogumik. "Ja mis peamine, need ei nõua eneseületamise piinarikkaid pingutusi. Teil on kõik juba olemas, vaja on seda lihtsalt teadlikumalt kasutada." Triviaalsed tõdemused nagu "kannatused, üleelamised ja pikaldased depressiivsed seisundid on teie nii-öelda looming" esinevad raamatus ka, kuid vürtsitatud ohtra äraspidise ja musta huumoriga, millest lausa pritsib rõõmu inimliku hädaldamise, muretsemise, probleemitekitamise ja õnnetusetunde üle.
"Tujurikkujate" käsiraamat ühesõnaga, mis pakub ohjeldamatult ainest nii äratundmisrõõmuks kui -kurvastuseks. Ja tõhusalt toimivat iroonilist eneseabi minusugustele, kes ei tea, kuidas käituda.

Jumal kui sparringupartner ehk... usutunnistus

M: ning seda rõõmu hinge tahaks minagi, kuigi viimasel ajal valitseb hinges hoopis rahutus ja rahulolematus
K: miks rahutus ja rahulolematus?
M: oh.. kes seda täpselt teab..
K: sina tead
M: eks on asju mida tuleks muuta ja asju millega leppida.. ning kõigest sellest tuleks eelnevalt aru saada
K: no mai tea, kas sinu jumala juures selline palve aitaks ;)
M: minu jumala? Hmm… kas mul on jumal?
K: ikka on. mis paneb sind arvama, et ei ole? see mõttekaaslane, kes ütleb sulle, et see ei olnud praegu hää ja see jällegi ole suurepärane?
M: mul on tunne, et aeg-ajalt tulevad mõned inimesed, kes suudavad selle suure seina sisse, mis on inimese ja jumala vahel, teha väikese augu või tillukese akna, kust paistab jumalikku valgust, kuid siis tulevad järgmised inimesed ja panevad selle akna hoolikalt kinni ja katavad religiooniga..
K: jah, see on tuttav tunne
M: jumalaid on tulnud ja läinud, kas sellepärast on jumal surnud?
K: põle surnt, sest põle sündinud, on üks ja kogu aeg ja kõiges
M: me valame jumala vormi, mis meile meeldib, kuid see ju ei tee teda selliseks
K: nuh, see on see inimeste pöörane terviklikkuseihalus, mis mumeelest jumala juures läbi ei lähe. nimetagem seda siis Kõiksuseks
M: ... me oleme targemaks saanud ning avastanud, et taevast edasi on kosmos ja et universum on üüratult suur..
K: nii on vast lihtsam aduda, et vormi valamiseks on inimene väeti
M: ... ja siis arvame, et kuskil on üks taat, kes meiega kõvasti tegeleb..
K: päris pöörane idee, kas pole ;) ja äärmiselt piiratud kujutlusvõime
M: ... noh.. oma aja kohta oli see piisavalt progressiivne. mitmest tehti üks..
K: ma loodan, et piiratud kujutlusvõime on samasugune kübe Suurest Plaanist nagu mõningad taotlused jumalat monopoliseerida
M: mnjaa.. monopol on seda parem, mida kõrgemal sa seda haldaval püramiidil asud
K: no aga milleks Kõiksusele püramiid?
M: tipust on hea vaade..
K: seda püramiidi on vaja ju ainult inimestel. vohh, sa aitasid mul tulla heale ideele: minu jumal on nagu väikestviisi suhtluspartner, vahendaja, kes suudab teha hoomatavaks ja inimlikult talutavaks kõiksusetunnetuse. ma ei personifitseeri teda parraka taadina, üldse ei tee teda inimesekujuliseks, see on selline mentaalne suhtluspartner
M: sparringupartner
K: ei, mitte päris. pigem nagu sõber ikka. meil ei ole võistlevad suhted
M: noh.. ta on sinust parem "mängija", kuid aitab sul areneda mängides sinuga, kuid sinu tasandil… mitte võistluse, kuivõrd arengu mõttes..
K: siis peaks meil ikkagi olema üks ja sama eesmärk: mäng (Elu) võita, aga see ei ole nii. see on minu eesmärk, aga tema ei ole mängija. noh, ühesõnaga, seoke see minu jumal on, kes aitab mul suhtes Kõiksusega toime tulla: et ma selle suurusest ei muserduks ega teisalt ennast sellest ülbelt ülemaks ei peaks. mis võib ka juhtuda, kui näha ainult pisidetaile ja arvata, et need on tühiasi
M: vajalik sell
K: väga vajalik sell. aga tema ei ole see, kes mind karistaks või näppu viibutaks ja "häda ja viljaikaldust saadaks". sestap mul ongi selline palve, et ma saaks aru, mis sõltub minust (minu tegudest ja ostsutest) ja mis mitte
M: oo.. kas sa mõtlesid selle palve ise välja?
K: ei, niipalju nutti mul küll ei ole. ma ei tea täpset autorit, aga erinevates sõnastustes olen kohanud seda mitmel pool

keebuskiöö

üleüldse õue kolida on mõistlik mõte. las mustad nõud ja porised põrandad korrastavad end toas ise, inimestel pole vaja seda pealt vahti. meil pagesid loomad ka õue. kass pages lausa katusele. pärast ei saanud alla, nagu ikka. varsti helistas naabermaja loomakaitse ja teavitas meid, et meie vaene kassike on katusel. meie meelest on ta Darwini auhinda väärt, kui ise katuselt alla ei saa. linnukeste järele kahmates puult katusele kargamiseks on küüsi piisavalt, kräunudes poolde katusesse alla tulemiseks ka. jah, meil leidub majapidamises katusele ronimise redel. ei, me ei kasuta seda, kassi õpitud abitusest ei peaks inimesed õppima. paaril korral varemalt on kõrguskartmatud külalisesinejad tõesti ka redelit pruukides kiisukese alla toonud ja nii see õpitud abitus süveneb. sedapuhku kuulasime öö otsa kassikontserti. hommikul jätkus looma keelitamine. hirmsa kaeblemise saatel soostus loom lõpuks madalamale saunakatusele tulema ja sealt katuseluugist Kertu teda koukida üritaski. jälle jätkus elajal piisavalt küüsi, et katusest kõigest väest kinni hoida. kass on vist Pratchettit lugenud või ise leiutanud samalaadse tõdemuse, et "ega kõrgus ei tapa, maapind on see, mis tapab".