teisipäev, 16. september 2008

üheshingamine

Kestev romantika-lainehari, surfan tulevase laulupeo lauludel.
"Hinge" ja "hingamise" ühine tüvi pole juhus. Üks sõna arenes kunagi teisest, sest hingamine ja hing on seotud. Isegi nii seotud, et kellegagi ühes rütmis hingates võib hea õnne korral tema hingega kohtuda. See võluvägi toimib ka siis, kui üheskoos hingavad kümned ja tuhanded.


Käisin üle pika aja korp!i naiskooris, õppisime laulupeo laule. Eks üritan jälle kahes erinevas kooriliigis üles astuda. Tahame valiknaiskooridesse pääseda, eelmine kord saime sellega igatahes hakkama, asi siis seekord vanu häid Carmina Burana tükke teha. Meil on ju nüüd tervelt 3 endist ellerheinakat kambas, noodilugemisega ei peaks enam üheski olulises rühmas probleeme olema :)
Segakoori lugudega ei ole veel tutvuda jõudnud, Lauri on Krimmis kusagil ja tõbiseks jäänud, nii et isegi koorilaager jääb esimeste andmete põhjal ära.

Siin on oja, ojas sina
jalgupidi vees
mina puhkan, pilkupidi
puie okste sees
ja on igas hargses võras
lehed tulekul
kõrges kerges kevadõhus
hea on sul ja mul
ainus küsimus maailmas
kiigub minu suul
kas on taevas
tähti rohkem veel
kui on pungi puul
(Viiu Härm)

Neile sõnadele kirjutatud Olku laulu laulavad naiskoorid 2009. aasta laulupeol. Kummitab põhjalikult, teeb hinge hellaks ja rõõmsaks ja nukraks ja igatsevaks ühekorraga. Kui ma täna Tallinna Raekoja platsil T-ga Kehrwiederis imehead vahukoore-cappuccinot nautisin, mängis plaadimasinas just see laul ja muutis kohviku hubases interjööriski pilku osatava halli taeva heledamaks. Ma ei teadnud veel, et õhtul saan ise sellesse muusikasse sukelduda...
Tahaksin pihlapuu rüppe!

Kommentaare ei ole: