Sündmused, mis tunduvad olulised, esmapilgul, kipuvad kuhjuma. Kui suudaks neist mõelda kui ebaolulistest, kas see võtaks pinget vähemaks?
Kui suudaks mõelda, et töökohavahetus ei olegi nii oluline, et algul on see lihtsalt nagu üks osa (no nii pooleaastane...) ellujäämiskursusest, oluline on hoopis see, kuidas ma suhtun võimalusse sõita jalgrattaga läbi lörtsiselt öise Tartu.
Kui suudaks mõelda, et lahutus on ainult üks vabastava hingamise vorme, peale mida ei saa enam hullemaks minna, ainult paremaks ja et oluline kohtumine oli juba ära, ülikooli raamatukogu haruldaste raamatute osakonnas väga varastel 1990ndatel, kui üks poiss täitsa niisama juttu tegi.

Et see nii siiski pole, tõestab mu haige aju, mis saadab unenägusid, milles haarab mind vastupandamatu soov lõigata kreissaega seinast välja (lahutus!!) 18 glasuurplaadi suuruseid tahvleid endise töökoha tualettruumis.

sadakuus raamatut

Legend:

Paksult, mis loetud
kursiivis, mida olen proovinud lugeda, aga ei suutnud
tärniga*, mida olen korduvalt lugenud.

Peamine raamat, mis siit puudu, on David Lodge'i "Väike maailm". Sama autori "Ühest kohast teise" kirjeldab ju värvikalt intellektuaalset häbimängu, kus punkte sai see, kes tunnistas üles läbilugemata teose, mida arvas ülejäänuid lugenud olevat :D

Loomulikult peaks ma enesel silmad peast häbenema eriti nende kaldkirjas raamatupealkirjade pärast, aga ma olen jõhkralt aus otsustanud olla seekord. Pealegi, enamus selliseid nice try'sid on korda saadetud perioodil "2000 aastat maailmakirjandust 3 päevaga", mil raamatuid ei loetud isegi mitte tüki-, vaid meetrikaupa. Kõik võimalused neid lugusid avastada on ju veel olemas!

Kahju, et sellesse nimekirja pole jõudnud ühtegi Pratchettit ega Gaarderit, häbemata vähe on ka Ecot ja Salingeri. Eesti ja soome kirjanikest ma ei räägigi, isegi suuremad põhjamaad ei paista esindatud olevat... Ei viitsi järge ajada, kes ja mille põhjal nimekirja tegi, jõhker järeldus oleks Ameerikamaa kolledži (moodsa?) kirjanduse õppejõud oma parema äranägemise järele ja et oma tudengitest veidi lugenum välja paista, pani sinna ka antiikautoreid, keda tema vanakooli õppejõud temalt olid nõudnud.

Jonathan Strange & Mr Norrell (Susanna Clarke)
Anna Karenina (Tolstoi)
Crime and Punishment( Dostojevski Kuritöö ja karistus)
Catch-22 (Joseph Heller)
One Hundred Years of Solitude (Marquez Sada aastat üksildust)

Wuthering Heights (Emily Brontë Vihurimäe)
The Silmarillion (J. R. R. Tolkien)
Life of Pi : A Novel (Yann Martel Pii elu)
The Name of the Rose ( Umberto Eco Roosi nimi)***
Don Quixote (Miguel de Cervantes)
Moby Dick (Herman Melville)
Ulysses (Joyce)
Madame Bovary (Gustave Flaubert)
The Odyssey (Homeros Odüsseia) – hämmastav, seda ma lugesin ikka väga varases nooruses
Pride and Prejudice (Jane Austen Uhkus ja eelarvamus)
Jane Eyre (Charlotte Brontë)
A Tale of Two Cities (Dickens Jutustus kahest linnast)
The Brothers Karamazov ( Dostojevski Vennad Karamazovid)
Guns, Germs, and Steel: The Fates of Human Societies
War and Peace (Tolstoi Sõda ja rahu)
Vanity fair (William Makepeace Thackeray Edevuse laat)
The Time Traveler’s Wife (Audrey Niffenegger Ajaränduri naine)
The Iliad ( Homeros Ilias)
Emma (Jane Austen)
The Blind Assassin (Margaret Atwood Pime palgamõrvar)
The Kite Runner (Khaled Hosseini)
Mrs. Dalloway (Virginia Woolf Proua Dalloway)
Great Expectations (Dickens Suured lootused)
American Gods (Gaiman, Ameerika jumalad) – däämn, ma tahtsin seda lugeda, aga rmtpoest oli otsa saanud ja rmtkogust välja laenatud!
A Heartbreaking Work of Staggering Genius (Dave Eggers)
Atlas Shrugged (Ayn Rand)
Reading Lolita in Tehran : A Memoir in Books (Azar Nafisi)
Memoirs of a Geisha (Arthur Golden Geiša memuaarid)
Middlesex (Jeffrey Eugenides)
Quicksilver (Neal Stephenson)
Wicked : the Life and Times of the Wicked Witch of the West (Gregory Maguire)
The Canterbury Tales (Geoffrey Chaucer Cantebury lood)
The Historian : A Novel
A Portrait of the Artist as a Young Man (Joyce Kunstniku noorpõlveporteree)
Love in the Time of Cholera (Marquez Armastus koolera ajal)
Brave New World (Huxley Hea uus ilm)
The Fountainhead (Ayn Rand Allikas)
Foucault’s Pendulum (Umberto Eco)
Middlemarch (George Eliot)
Frankenstein (Mary Shelley)
The Count of Monte Cristo (Dumas Krahv Monte Cristo)
Dracula (Bram Stoker)
A Clockwork Orange (Anthony Burgess Kellavärgiga apelsin)
Anansi Boys (Neil Gaiman)
The Once and Future King (T. H. White)
The Grapes of Wrath (John Steinbeck Vihakobarad)
The Poisonwood Bible : A Novel (Barbara Kingsolver)
1984 (George Orwell)
Angels & Demons (Dan Brown)
The Inferno (Dante Põrgu)
The Satanic Verses (Salman Rushdie Saatanlikud värsid)
Sense and Sensibility (Jane Austen Mõistus ja tunded)
The Picture of Dorian Gray (Wilde Dorian Gray portree)
Mansfield Park (Jane Austen)
One Flew Over the Cuckoo’s Nest (Ken Kesey Lendas üle käopesa)
To the Lighthouse (Woolf Tuletorni juurde)
Tess of the D’Urbervilles (Thomas Hardy)
Oliver Twist (Dickens)
Gulliver’s Travels (Jonathan Swift Gulliveri reisid)
Les Misérables (Victor Hugo Hüljatud)
The Corrections (Jonathan Franzen Parandused)
The Amazing Adventures of Kavalier and Clay (Michael Chabon)
The Curious Incident of the Dog in the Night-time (Mark Haddon Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal)
Dune (Frank Herbert Düün)
The Prince (Niccolo Machiavelli)
The Sound and the Fury (William Faulkner Hälin ja raev)
Angela’s Ashes : A Memoir ( Frank McCourt Angela tuhk)
The God of Small Things (Arundhati Roy Väikeste asjade jumal)*
A People’s History of the United States : 1492-Present
Cryptonomicon (Neal Stephenson)
Neverwhere (Neil Gaiman)
A Confederacy of Dunces (John Kennedy Toole)
A Short History of Nearly Everything
Dubliners (J.Joice)
The Unbearable Lightness of Being (Kundera Olematuse talumatu kergus)
Beloved (Toni Morrison Armas)
Slaughterhouse-Five (Kurt Vonnegut Tapamaja korpus viis)
The Scarlet Letter (Nathaniel Hawthorne Tulipunane kirjatäht)
Eats, Shoots & Leaves
The Mists of Avalon (Marion Zimmer Bradley Avaloni udud)
Oryx and Crake : A Novel (Atwood Orüks ja Ruik)
Collapse : How Societies Choose to Fail or Succeed
Cloud Atlas (David Mitchell Pilvealtlas)
The Confusion
Lolita (Vladimir Nabokov)
Persuasion (Jane Austen Veenmine)
Northanger Abbey (Jane Austen Northangeri klooster)
The Catcher in the Rye (Salinger Kuristik rukkis)***
On the Road (Jack Kerouac Teel)
The Hunchback of Notre Dame (Victor Hugo Jumalaema kirik)
Freakonomics : A Rogue Economist Explores the Hidden Side of Everything
Zen and the Art of Motorcycle Maintenance : An Inquiry into Values (Robert M. Pirsig)
The Aeneid (Vergilius Maro)
Watership Down (Richard Adams)
Gravity’s Rainbow (Thomas Pynchon)
The Hobbit (J.R.R. Tolkien Kääbik)
In Cold Blood : A True Account of a Multiple Murder and its Consequences (T Capote Külmavereliselt)
White Teeth (Zadie Smith Valged hambad)
Treasure Island (Robert Louis Stevenson Aarete saar)
David Copperfield (Dickens)
The Three Musketeers (Dumas Kolm musketäri)

võib-olla ei peaks siia kirjutama... jama jutt, mulle endale ei meeldi ka, kui keegi alustab sedalaadi vabandusega.
aga jah, hoolimata kommersist, mis 'siin ja praegu' mullis oli armas ja tujutõstev, on tulnud kogu viimane nädal kurja vaeva näha näriva ärevusega. enam ei saa arugi, mille põhjuseks on psühho ja millel somaatika. võib ju ainult oletada, et...
...lahkuminek, nii pikaleveninud kui see ongi, võtab ette läbida mõnd ettenähtud faasidest. näiteks süüdistamise faas ja täitsa tõenäoline on ka kauplemise faas, kuigi veidi teisel moel kui Daki kogutud tarkustes.
...just siis, kui ma olin õhtul jõudnud mõelda, et sudokud on head rahuliku une tekitajad, sest neis numbreis pole ju midagi, mis võiks tarbetuid emotsioone esile kutsuda ja hulle unesid välja kaevata, jah, just siis ärkan ma hommikul ängistava unenäo ja hirmsa ärevusega, millest nutt ei ole kaugel. mingi lapsepõlvest tuttav lootusetuse- ja hirmutunne, et see hirmus uni (aeg, olukord, vaen, jama, teadmatus - vali millist tahad!) ei saagi otsa. et ma ei jaksa selle lõppu ära oodata, enne löövad mu oma neuroosid ja ebarealistlikud kujutelmad kogu ratsionaalse mõtlemise nokki. Sest

"Mõistus on küll kolba täide,
aga armastus on näide,
kuidas tark, kes teab kõik ette,
pärast ikka plärtsab vette."

Plussid ja miinused

Viitsisin veidi seadistada iguuglit ja lisasin lugejasse hulga huvitavaid veebikolumniste - kohe kulub piiratud ajaressurss uute sissekannete lugemiseks nii ära, et enda omasid pole enam mahti kirjutadagi. Ärge kirjutage nii palju ja nii huvitavaid asju, eksole ;)
Käisin ka tantsijat piilumas. Minu meelest tantsis ta algul ühtpidi, siis käis läbi tilluke jõnksak ja hakkas tantsima teistpidi. Siis jälle jõnks ja taas päripäeva ja nii jäigi :D
Need on siis katse tulemused minu puhul. Aga... teadusliku uurimise seisukohast on teksti kõrval toodud järeldused... ikka suhteliselt meelevaldsed. Jah, vasak poolkera tegeleb sellega ja parem tollega, nii nagu loendites nimetatud, aga ühe põgusa pilguheidu pärast tantsijale ei maksa end hoobiga paika panna parem- või vasakpoolseks ega teha otsust, et vat sellepärast ma nüüd olengi tundeinimene või loogiline inimene.
Või noh, inimesed, ärge võtke seda seost liiga tõsiselt!

miks on kirjutamine hullem kui seks

Olen täielik tekstipede. (Teet on jalgrattapede, ise ütles.) Peaksin ju päevas produtseerima vähemalt paar-kolm lehekülge viisakat teksti, milles on mõte sees ja lugejatele oleks ka arusaadav. Kuid niipea, kui esimene rida, paremal juhul lõik valgele lehele ilmub, hakkab toimetaja kibekähku parandama, selgemaid sõnu otsima, lausestruktuuri üle nurisema, ase- ja liigsõnu välja rookima ja kahtlema, kas kõik see on sisutihedaks ja täpseks eneseväljenduseks üldse vajalik. Looja annab õige pea alla ja ütleb, et tee siis ise, kui nii hästi tead. Aga toimetaja ei oska luua, ainult kord loodut kohendada.
Mis puutub siia seks? Olen selles ühes mullis, mina ise, ehe ja loov. Ei kiibitse ega korrigeeri samal ajal kõrvalt.

„Vastik-vastik-vastik!“ nagu ütleks jänes pehmikutes.
Objektiivselt võttes saavad need olla ju ainult objektiivsed ja füüsilised põhjused, mis stressi tekitavad: halb ilm, halb ajastus, vähene süsivesikute hulk veres, vähe õhku, vähe valgust, vähe armastust... Ja see, mida ma reaktsioonina tunnen, olla mu enda valida. Heh.
Aga täna kiire šokolaadilaks millegipärast ei aidanud. Ja rattasõit ka eriti mitte, selle mõju oli suhteliselt lühiajaline.
Pinge hakkas õlgadesse ja kaela kogunema juba hommikul, kui ma tundsin, et andsin endast palju telefonis teist inimest pool tundi aktiivselt kuulates, aga vastu ei saanud suurt kuulamistki, aktiivsest rääkimata. Eksole, mina olen sinu jaoks olemas alatasa, telefonitoru kaugusel. Eriti hommikuti, kui kogu päeva elamusi ja üleelamusi (ausõna, nagu piksevarras!) endasse pole veel korjanud, tegelen ma „naiseliku“ altruismi stereotüübi rendipinnal soovijate ärakuulamise-kaasaelamise-mõistmisega. Däämn, aga õhtul on lugu sootuks vastupidine – pean saama keresse kogunenud pinged välja rääkida, aga nii, et keegi siis ka ärakuulaks-kaasaelaks-mõistaks! Jajaa, selline isiklikuks psühhofüsioloogiliseks hügieeniks vajalik ärapanemine ei ole kerge, kuid vähemalt on see õiglane mu meelest, et maailmas säiliks teatav... verbaalne tasakaal. Ma ei nurise tasakaalutuse üle neil päevil, kui mulle juhtub õhtul selline inimene ette ja enamasti püüan puhtast tänumeelest talle kohe ka aktiivse kuulamisega vastata, nii et tulge minu juurde kõik, kes te vastastikku jagamisest lugu peate! Kui aga õhtu juhtub kujunema niiiiiiii haledaks, et kedagi sobivat ärapanemis-assistenti ette ei satu, hakkab Väikeste Teenete Investeerimispanga (vinki-vinki, Coelho!) tasaarvelduste osakonna ametnik rehnutti pidama. Mis võib lõppeda mõnele suhtlemisvõlgnikule viivitamatu võlanõudega. Mh, millise profiiliga inkassaatoreid võlgade sissenõudmiseks kasutada? Firma tegevustutvustuses võiks olla midagi sellist, et:

Orienteerume võlgnikele, kelle võlad on ebaviisakalt hapuks läinud, kuid pole veel lootusetuks kuulutatud ja kes aeg-ajalt isegi tunnistavad suhtlemisvõla olemasolu, kuid varjuvad võla tagasimaksmisest hoidumiseks täiesti objektiivsete põhjuste taha nagu „pole võimalik, mul on selline töö“, „ma pean selle üle (rahulikult/pikemalt) mõtlema“ jne. Võlgade sissenõudmiseks kasutame viisakat meeldetuletust koos heade suhete arvestuskaardile kandmisega, lõikavat sarkasmi (eriterasest!), manipulatiivseid võtteid ja viimase võimalusena käegalöömist.

Jah, ma võin käituda õelalt ja salvavalt, kui mingi vajaduse rahuldamisega kitsas käes on. Täna näiteks on. Täiesti objektiivne põhjus mu meelest.
Jah, aeg on oluline ressurss, kuid selle tõhususe määrajaks on tunnetuslik kvaliteet.

Hommikul oli peas paar head mõtet - vastuväited kunagi õhkuheidetud killule "Tuleb ikkagi välja, et truudus on juhuse puudus!", mis langes kaarega kuhugi sinna kibestumise karikasse ja pani selle üle ääre voolama. Ma isegi ei mäleta, kas ma püüdsin toona vastu vaielda ja oma vaateid selgitada. Mälu on üldse ülimalt selektiivne ja kohati käitub valivusparameeter tunnustamata algoritmide järgi. Üks neist seab tingimuseks mäletada inimsuhetest head. Nii on üsna keeruline valusatest kogemustest õppida ;)
Kuid mu naiselik loogika ütleb, et truudus ei saa olla juhuse puudus, sest seeläbi muutuks truudus ise juhuslikuks ja ebateadlikuks ning kuidagi... tahtmatuks? Truudus kellele? Ma kujutan endiselt ette, et truudust saab murda ainult iseendale, tehes midagi oma tunnete ja tahte vastaselt. Olen täiesti narrilt truu sellele, kes mind võluda suudab. See, et võluvõim kestaks ja kestaks ja kestaks, see pole kuigivõrd juhuslik, tegelikult, ja kinnisus ning mossitamine stiilis "ma olengi selline, mis parata" ei võlu vähimalgi määral, mis parata.