teisipäev, 31. märts 2009

ainult üks blogi ülepea

teised kirjutavad palju huvitavamalt, neid on palju mõnusam lugeda. neid teisi on mul riideris 29. mina üksi, kibe tõde.
mitte et elu ei oleks huvitav. on küll. kiire, pingeline, lahe, õnnestav, kurnav, närvesööv. ameerika mäed. rikkalikult juhhuuu!!-elamusi ja mingeteõige-oigeid.
või nagu Olaf Kopvillem laulis: "Kui püüaks kõike kirjelda, see laul ei saakski valmis..."
neljapäev-reede-laupäev läksid kohe lauluga. ikkagi kahes eri kooriliigis laulupeolepürg pluss 2 täispikka kontserti bigbändiga.
laalupidu ümber alles hakkavad kired möllama, kui tulemused millaski maikuus avalikuks saavad. olen siiski kindel, et MINU koorid saavad mõlemad laulupeole hoolimata sellest, et mul endal võib tekkida identiteedikriis. ühendkoorides on konks. seal oleneb sellest, mis vanuses ma üht või teist laulu laulma hakkasin. olen vana nagu settekivim. kõige põlisemad asjad nagu A(lgus) ja O(ts) ehk Lüdigi "Koit" ja Ernesaksa "Mu isamaa" on selline ürgne sete, pärit aastast 1980 või midagi ja teisiti kui pisarsilmi ja vana Kusti käeviipe järgi naiskoori II aldi partiid neis laulda pole võimalik. Aga Sarapiku "Mesipuu" - ma ei teadnudki, et sel naiskoori seade ka üldse on. milleks? segakoori aldi partii on ju ihu ligi ja seljaüdis! "Tuljak" ilma meesteta on teadagi nagu terve ilma poolikuta ja ärge häbenege ... midagi meid, meie võime ju omal ajal ... teid. pigem et miks värised, hüppad nõnda südameke sees, kui kaenlasse vajutab ... mehine mees?
tõesti hea küsimus. natuke nagu puudu on sellest mehisest mehest, kes kaenlasse vajutab. praegu suudan hästi ette kujutada, kuidas tegelikkuses mu laulupeotoonus langeb kolinal. kui ma teadagi millist mehist meest kohtan ja kindel see on, et tema juba laulupeost eemale ei hoia. no ei minagi. puhtalt kiusu pärast.

pühapäev, 22. märts 2009

Kui ärkad säraval kevadtalvisel puhkepäeval varajasse linnulaulu ja tunned, et maailm ei saa enam kunagi korda... - kas see on depressioon või lihtsalt vitamiinipuudus? Sest halb ilm põhjusena langeb ära ja halba iseloomu põhjusena tuletavad mõned lähedased liigagi sageli meelde isegi siis, kui arvad, et tunned end sabakondini õnnelikuna.
ja hirm on. ja lootusetusetunne. vahel tuleb see sellest, et head kavatsused ei kanna vilja. olla kavatsemata ja oodata sellest hoolimata paratamatult tulevat prohmakat? sest niipalju elukogemust on küll, et teada - eitamine ja põgenemine ei tee ebameeldivaid asju olematuks, pigem lasevad neil veel hapumaks minna.

kolmapäev, 11. märts 2009

lihtsaid ja tõhusaid näpunäiteid

Kehva seksi kättemaksupakett: tahvel kamašokolaadi ja villased sokid (auklikud, kantud). M lisanuks vastutustundlikult ka kondoomi.
Et miks nii? Teadupärast on puhas ja õige šokolaad mingis mõttes hea seksi biokeemiline ekvivalent, petab aju ära. Kamašokolaad ei petaks ja oleks seega kehva seksi biokeemiline vaste.

Käimas on teadusliku uurimise rühma "Friends Forever" sotsiaalne eksperiment "Kirjaliku ja auditiivse pinnatöötluse mõju KV naerukurdude spontaansetele reaktsioonidele" ehk teisisõnu: mul on sõbrad ja kaaslased, kes hoolivad, mõistavad, jagavad ja naerutavad.

Embame!

teisipäev, 10. märts 2009

Milleks?

Indrek, vastu tulles sinu ootustele saada lugeda uusi blogisissekandeid, ma nüüd kirjutan. Aga sa ei taha seda tegelikult lugeda, sest pole siin midagi lahedat ega vahvat, nii et masenduse vältimiseks võid sellesinatse vahele jätta ja järgmist oodata ;).

Oiraisk, ma olen mingi vana roostes reha muru seest üles leidnud ja ilusti selle varrega piki pead saanud. Jälle! see on nii nõme mu meelest, kui ilusad lootused taanduvad mingile võidujooksule, kes kellele enne lapse teeb... Ma ei taha sellisest võidujooksust osa võtta!

Ma ei taha olla praegu tark ega mõistev ega mõistlik. Ma tean, mida tähendab toimida mõistlikult ja mõistuspäraselt ja südamega vastuollu minnes. Head see ei tähenda.
Läheb ea jupp aega, enne kui usaldus taastub.

esmaspäev, 2. veebruar 2009

mu sõber meem

Kuigi käin ja kiibitsen ka meemi väidetava käimalükkaja blogi, pani meemi mu poole veerema Uurija. Paadunud meemisõbrana ei saanud väärt meemi eluõigust kosutamata jätta.
"1. Leia oma vanadest blogikirjutistest teemad, milles kajastuksid järgmised sõnad/teemad ning lingi need: pere, sõprus, armastus, mina ise, mida iganes (vaba valik, mida tahaksid esile tuua).
2. Anna viiele blogipidajale meem edasi. Kaks neist peaksid olema Sinule uued blogitutvused.
3. Meemi saanud blogipidaja kopeerib reeglid ja lingib talle meemi ulatanud blogi."

Hehe, otsi nüüd 244 postituse seast nagu tuult väljal neid teemakohaseid...
Olen maininud pere kohta, et see on kui kloun Korgitsa koduse elu illustratsioon.
Viimati tahtsin kõiki sõpru kallistada selles loos.
Armastus on... kõik, mis mul on.
Selge pildi Mina Isest aitab luua taas üks meem.
Esile tahaks tuua paljusid asju, sest edevus ei hüüa tulles. Aga kui vaadata väga sügavale südamepõhja, siis tean, et ma tahaksin suuta väljendada seda, millest tekib koorilaulmise kunst.
Ma palun lahkesti meemile eluõigust ja levikut andma Ajuhaamerit, Tuhatjalgset, Redpencilboxi, ... ja kõik teised ka, kes tahavad sellest kinni haarata!

teisipäev, 23. detsember 2008

imetlen inimesi, kes suudavad endas sihikindlalt jõulurõõmu tekitada. mõned suudavad isegi teistes.
kõik vajalik ja kanooniline oleks nagu olemas.
kuusk on? on. lumi on? on. saag jäi küll koju, aga küla pealt oli asendaja võtta. sõit väikeautosse topitud ligi kahemeetrise kuuse ja kahe 13-aastase tibiga täisjäätunud maanteel kesk mägesid ja orge pakkus hoo-hoo-hoo-elamusi, vat siis oli jõulutunne olemas. hiljem küpsasime vitraažpiparkooke, porgandisaia ja piparkoogimaitselist porgandikooki ja kuigi aktsioon kulges väsides öösse, oli jõulutunne ikka olemas. hommikul sõin porgandisaia ja rüüpasin mõnuga kohvi ja kõik oli nagu päris idüll. tunne oli ka siis veel, kui Kertu muudkui helistas mulle töö juurde ja küsis detaile, kuidas kanamaksapasteeti tehakse - siis tekkis selline ülemäärasuur ootus, et ahhh! kui ma koju jõuan, särab maja küünlasäras ja kaunistustes ja kodused tegelevad kaartide saatmise ja käsitööga ja ... sest ma tahaks ju ka puhata ja mängida ükskord. ja et me teeme seda kõik koos, sest muidu poleks ju üldse koos jõulude pidamisel mõtet. et me saame ja tahame teise elamusi jagada.
kodus selgus, et Kertu tehtud pasteet oli ülimaitsev! neelud selle järele käivad siiani, õnneks on veel mõningaid varusid olemas. Bella oli saanud oma jõulukingi ehk põhjaliku kammingu ja nägi välja nagu üks hoopis teine koer. paraku hakkas mulle tunduma, et tema oli seltskonnast ka ainuke, kes koosolemisest ja koostegutsemisest siirast õnne tundis. ülejäänud olid sukeldunud oma tubadesse oma arvutitesse ja elasid seal. peale lühiajalist üritust teistega kontakti luua ja ühistegevusele ärgitada andis mu palgatööst nagunii närtsinud vaim alla ja otsis mõnd lihtsamat põgenemisteed kõigi nende luhtunud lootuste ja tegemata tööde keskelt. totaalselt tahaks magada, kuigi kohustuste ja lubaduste nimekiri ulatub tulevasse aastasse välja. see on nii veider - ma saan puhkepäevi, et pühitseda perepüha koos perega, kes tahab olla pigem omaette...
muidugi ma tahaks teile kõigile saata kaarte, mille mõte on heades soovides:
rohkem täitunud lootusi ja rohkem (vaimu)jõudu neid lootusi ise täita!

aga ma praegu ei jaksa.

esmaspäev, 8. detsember 2008

sünna ametlikult läbi

Alustame lõpust ehk langenud kangelase alkoholijoobest ja ütleme ära, et tekkinud kokkupõrkes oli dolomiidist admiral Pitka see kaine osapool. (tuletab meelde, et kusagil Runebergi lugulauludes oli ka eeversti Sandelsi vapratest tegudest juttu päris pikalt) Suur ja sügav lihahaav IN sõrmes sai kesklinna troimapunktis lastud kinni tikkida, kuid pidu oli end vahepeal kokku korjanud ja ses mõttes jäi kuidagi lõpetamatuks mu jaoks, et ei saanud viisakalt kõigiga kallistada. Aga minu peamised kallid külalised ehk Tuul ja C, olid päästeaktsioonis kenasti kaasas ja nendega läks lõpus kõik kaunilt kaua ja Tuul leidis mulle Krissu voodis pehme maandumispaiga. Tuul ise puhus politseile 0 promilli ja C puhus politseis 0,18, kuid juhilubadeta isik võib seda endale nagunii lubada. Minult oleks ta oma meetriste tumepunaste roosidega peaaegu vereproovi kätte saanud, aga eks okkad kulusivad minu okaste vastu ära küll ja üldse on rahu maa peal ja inimestest hea meel. Peamine ikkagi see, et kuigi alul kippus palju asju plaanide vastu minema, siis lõpuks läks täiesti plaanipäratult üle ootuste hästi ja tegi mu saba- ja nabakondini õnnelikuks. Ja kuigi paljudele me 3 sünnipäevalapse piduseltskonnast õnnestuks väikse vaevaga psühhiaatriline diagnoos panna (hiljem selgus, et on pandudki), oli enamasti tegu ebaadekvaatsuse seltskondlikult meeldivate vormidega. Ühesõnaga - kui mõned kausaalsed sündmused välja arvata, siis teisi kordaks ikka ja jälle.
Tunnistan käsi südamel, täiesti ebaobjektiivselt eelistan ma teatud omadustega mehi. Kui kohale ilmus ülemeelikus tujus C oma politsei kamuflaaž-saunalinaga, olin juba kindel, et hakkab sujuma nii, et saab hää. Noh, Herki võimeid kidraga ma ju lihtsalt ei teadnud veel :) Kirkad on need hetked elukangas, kui saab pillide ja häälega jämmida, lihtsalt hullu vaimustusega mitmel kokkukõlaval häälel laulda, tantsus sulada või tundlike sõrmede all painduda ja punguda - siis tean, et olen vägagi elus ja siin ja praegu ja muu ei olegi oluline! No ookei, tegelikult oli samaoluline ka imehea kartulisalat ja mõnus saun ja võimas koht ja hurmav külaliskond (koosluselt korraga kolme inimese osaliselt kattuv sõpruskond) ja hunnitu kringel (Rahvusraamatukogu kohvik teeb seda!). Elulisuse pitseri jätsid kogu peole veri, higi ja naerust valatud pisarad.
Elu läks edasi järgmisel hommikul kallutatuna libeda liuvälja poole. Minu esimesed uued iluuisud said ristsed Harju tänava jääl ja see on nüüd küll kilulinna hää omadus, et seal nii mitu uisurada on, kus inime saab jääsporti harrastada. Trikk triki otsa said kõvasti lihvi.

Ja Int$$, tead, mingis horoskoobis on öeldud ka seda, et kui näete kedagi oma eksi oma pulma kaasa tirimas lihtsalt sel põhjusel, et eksil oli nii õnnetu nägu peas, siis ilmselt on kättpidivedaja (mitte -veetav!) Ambur.

P.S. Mõistlik inime sõidutab ja pargib oma auto nädalavahetuseks sinna, kus lund ei saja (veel). Siiras tänu V-le, kes garaažiukse esise oli kojusaabujale puhtaks rookinud!