Jaanide ja jõulu puhul on kohasem kui kunagi muul ajal rääkida ilmast. Et kas ikka oli piisavalt vihmane jaan ja kui mustad seekordsed jõulud tulivad.
22. päev ja õhtu nägid välja täitsa sellised, et nalja ei ole - seekord tuleb erandlikult kuiv ilm. Hommikul sai lokkama hakanud niru muudetud ja õhtul võis kallid kauged külalised põhjast panna istuma päiksepaistesse küpsevate maasikate peenra äärde. Ise nad veel imestasid, et mistarvis ma tahan õue vihmakindla varikatuse püsti ajada.
23. hommik algas varajase lippude heiskamisega kodumaja külge ja konventi (kus oli valida 2 lipu vahel, aga me valisime seekord EÜSi oma ;) Ilus oli. Päike paistis, tuuleke lehvitas. Ikka veel oli kohatult ilus ilm. Varikatus õuemurul osutus pigem kohaseks päikese vastu, mis kohvijoojatele silma paistis. Siis läksime ostlema ja poodlema pikka nimekirja jaanikaupu. Ilm hakkas tasapisi normaliseeruma ja ülejäänud lõunasuunduvad põhjalased hakkasid helistama kohaste küsimustega nagu "Kas teil seal ka juba sajab?" Ei sadanud veel, aga pilved (III välde) olid küll katnuvad kogu taeva. Üldse kogu olukord hakkas tavapäraseks, rutiinseks ja kontrolli alla saama - enam ei olnud võimalik leida kogu vajalikku kraami ühest poest ja mõnda asja ei leidnud enam ühestki poest. Näiteks lillkapsast või suuremat kogust maasikaid. Harilik jaanipaanika, rahvas ostab kokku strateegilisi värskeid tooteid, et kaheks päevaks võssa ja tsivilisatsioonist eemale konsumeerima tormata.
Meil tormata ei õnnestunud. Kahe auto lossimine käis juba vihmavarjude varjus. Suitsevate grillidega ümbritsetudd rindelinnast eemaldudes osutus Viljandi mnt halvaks valikuks ses mõttes, et transpordiks olnuks lihtsam kasutada lintratastega
sõidukit. Feliiciakene Sussaaninitega ainult hüples, vonkles ja ägas sel trepjal rajal ning kattus solvunult kollaka savi täppidega. Juba teisel katsel leidsime õige teeotsa (Sibula tee, jäta meelde!). Moonakaste tassisid need, kes ei kartnud vihma käes ära sulada.
Ja täna jälle päike paistab!
kolmapäev, 25. juuni 2008
esmaspäev, 9. juuni 2008
Punk on ...
Paadunud laulupeolise sündroomi lahutamatu osa on ühekülgne ja laigutine päevitus (loe: päiksepõletus) isegi siis, kui laulukaare-alune juhtub suuremas jaos kogu päeva varju jääma nagu Rakveres.
Mis aga punki puutub, siis mina ei tea, mis see punk on. Pole teadnudki. Saan aru, et atonaalsest ühetoonilisest karjumisest tähtsam on sõnum. Ja see, mis silma jääb, on välimus, millega luurele minna ei maksa. Üks totaalne muutumine viimase aja muutumismängude seas juures. Tähelepanuväärne seegi, et nõuka-aegsele leidlikkusele välimuse saavutamises on lisandunud kapitalismi hüved kulinate, laialt müügilolevate eri mõõdus kettide ja ketsikultuurimoe näol, ohtratest soenguvahenditest ja meigivõimalustest kõnelemata.
Allusin provokatsioonile laulda Singer-Vingeri lugusid Singer-Vingeri saatel ja seda ma sain. Ja Propa. Pille-Riinist ja hüperboloidist rääkimata, need kannataks mumeelest isegi üldlaulupeole saata. Siiski ma ütleks Volmeri sõnadega "ilus oli olla selles imekaunis kohas, kahju ainult et ei juhtund miskit erilist..." No pauerit oli ja tossu oli ja võimsust oli ka (mis millegipärast ei suuda viimasel ajal enam muljet avaldada), aga ... või just sellepärast! Päris-punkareist on kahju, kui mingid wannabe-punkarid nende õilsa idee kogemata ära lörtsisid. Sorry, aga mul oli lahe kord elus punkar olla ja kord elus põhimõtteliselt ja teadlikult "mustalt" laulda.
Mis aga punki puutub, siis mina ei tea, mis see punk on. Pole teadnudki. Saan aru, et atonaalsest ühetoonilisest karjumisest tähtsam on sõnum. Ja see, mis silma jääb, on välimus, millega luurele minna ei maksa. Üks totaalne muutumine viimase aja muutumismängude seas juures. Tähelepanuväärne seegi, et nõuka-aegsele leidlikkusele välimuse saavutamises on lisandunud kapitalismi hüved kulinate, laialt müügilolevate eri mõõdus kettide ja ketsikultuurimoe näol, ohtratest soenguvahenditest ja meigivõimalustest kõnelemata.
Allusin provokatsioonile laulda Singer-Vingeri lugusid Singer-Vingeri saatel ja seda ma sain. Ja Propa. Pille-Riinist ja hüperboloidist rääkimata, need kannataks mumeelest isegi üldlaulupeole saata. Siiski ma ütleks Volmeri sõnadega "ilus oli olla selles imekaunis kohas, kahju ainult et ei juhtund miskit erilist..." No pauerit oli ja tossu oli ja võimsust oli ka (mis millegipärast ei suuda viimasel ajal enam muljet avaldada), aga ... või just sellepärast! Päris-punkareist on kahju, kui mingid wannabe-punkarid nende õilsa idee kogemata ära lörtsisid. Sorry, aga mul oli lahe kord elus punkar olla ja kord elus põhimõtteliselt ja teadlikult "mustalt" laulda.
neljapäev, 5. juuni 2008
valgete õite aeg
on käes. valgete lõhnavate õite aeg. algas maikellukeste uimastava aroomiga ümber maja, jätkub sireliõitega põhjaküljel ja teeroosipõõsaste hullude päevadega õhtukaares - ainult sel nädalal, võtke kõik ja rohkem, nagunii jääb üle ja puudu ei tule! parfüümide eripakkumine, korjake kaasa ja kuivatage kurbadeks päevadeks!
juba hääbuvad meelespead vahetavad välja uhked ja lopsakad iirised igas maja nurgas. õiehunnikud on nii rohked ja rasked, et varred kaarduvad kõnniteele. kes on järgmine, palun! pojengid ja liiliad ja roosid raputavad raskeid õienuppe ega suuda otsustada, kes? rohkeid valgeid õisi ja tugevaid varsi näitavad ka maasikad. varsti ei tea enam, kas lõhnu hingata või haugata...
juba hääbuvad meelespead vahetavad välja uhked ja lopsakad iirised igas maja nurgas. õiehunnikud on nii rohked ja rasked, et varred kaarduvad kõnniteele. kes on järgmine, palun! pojengid ja liiliad ja roosid raputavad raskeid õienuppe ega suuda otsustada, kes? rohkeid valgeid õisi ja tugevaid varsi näitavad ka maasikad. varsti ei tea enam, kas lõhnu hingata või haugata...
esmaspäev, 19. mai 2008
Elu pikemaid ja võimsamaid päevi
24 tundi ärkvelolekuaega. Algas see päev Maidu toodud kastaniõitega. Jätkus juba tuttava "Laululahingu" sildiga bussis Tallinnasse vurades. Plaan oli ju magada, aga kussa... Telemaja juures väljusime kui A-rühm ja suundusime juba tuttavasse, suurimasse koorisaali 6. korrusel. Kõik oli endises hääduses: pirukad, kohv, sidrunivesi, plasttoolid ja vaevatud klaver. Kas 2 laupäeva on piisav hulk, et tekiks lahingurutiin?
Igatahes ei kulunud enam aega ega vaeva, et otsida koridorirägastikus asju nagu tualett. Erinev oli see, et nüüd olime nagu metsanotsud või toonekured - terve päev kaameras ja kõik võisid veebist vahtida. Tuli välja, et mõned inimesed seda tegidki, minagi sain sms-i, et "Sa oled kaamerasse seljaga" :D
Nojah. Siis saime oma "päevaloo", mille loosimisel tundus taas, et konkurentide lugude sõnu oskan otsast lõpuni peast, aga meile sattus jälle selline, millest ainult tuntud refrääni kordamisega välja ei vea... "Moonlight shadows" on ju selge pigem inglise keeles, kes siis ikka Marju Länniku laulmistega kursis oli omal ajal?
Seade oli Punderil vapper tehtud, mulle meeldis selle tohutu polüfoonia, aga selgelt hakanuks Kammiste bänd huvitavat polüfooniat matma, nii et Lauri jättis selle alles vaid paari kohta ja otsustas veeretada sõnadeõppimise koorma solistide kaela, mida hiljem mitmed televaatajad kommenteerisid kui "subtiitrite lugemist".
Rutiinne lahingutegevus oli ka sõjamaalingute pealekandmine. Outlook'is sedakorda erinevusi leidus, armas Marju suutis hoogusattunud juuksuri kätetööst modelleerida tõelise Dharma-soengu. Prillid peast, sest muidu käivad kunstripsmed vastu klaase - kojamehed seespool seega :D Osavate käte ring on minu juhendamisel uuristanud untsus cd-plaatide sektoreist arvukalt kõrvarõngaripatseid ning nikerdanud käepidemed tagumise rea helgiheitjatele.
Ja siis - lavaleee!! Kus on mõnus nagu alati. Laulad täitsa omaette, teisi ei kuule, bändist kuuled peamiselt tümpsu ja prillide puudumisel näed oma Kamtsatkalt ähmaselt ka Laurit vehkimas. Veidral kombel on teised koorid väga hästi kuulda. Suisapäiste "Tänav, pink ja puu" on kõlalt nii imekaunis ja hingelt nii ilus, et võtab või pisara silma. Mis toobki neile võidu, millest mul põrmugi kahju pole. Sest igal osalenud kooril on omapära ja tugevused, aga hääletada õnnestus paremini võitjakoori poolt vist. Tarmo ja Maire ning nendevaheline vaimukuste tulevärk mõjuvad toniseerivalt, fännide huilgamine erutavalt.
Peale rõõmukaisutusi võitjatega ja kogu HBSi armee ülesvõtmist saame pingevabalt pidu panema hakata. Helkivaid sedelikesi sajab igalt poolt ja maandub igale poole - pokaali, tordile, soengusse ja dekolteesse. ETV śõukoor kui majaperemehed möllavad juba täiega. Kuulutatakse välja II koht (meile) ja III koht (nukkudele), kõik saavad medali rinda ja lähevad ära pensionile. Tegelikult saame punaste klassikaliselt valgemummuliste kruuside omanikeks, ordenilindina keerleb tassil kiri "Mina võitlesin Laululahingus". Torman 20 aastat nägemata Männardi embusse ja ei lahku sealt pikaks ajaks - skolka let, skolka zim! Kuluaarides vestlevad asjatundjad uutest huvitavatest pakkumistest ja kauplevad meie "valget neegrit" Koitu oma vokaalkollektiividesse. ETV suures stuudios rokib aga laulurahvas vanade heade Laululahingu palade algupäraste esitajate saatel.
Tagasi Tartusse jõuame 4.30 kilbiga ja väsinud, aga õnnelikena. Kastanid õitsevad, endiselt.
P.S. Tegelikult algas lahingupäev veelgi varem. Siis, kui me pärast viimast proovi Annega poes trehvasime - mina olin tulnud lahingumoona ostma ja tema pirni, aga lahkusime mõlemad uute kohvritega.
Igatahes ei kulunud enam aega ega vaeva, et otsida koridorirägastikus asju nagu tualett. Erinev oli see, et nüüd olime nagu metsanotsud või toonekured - terve päev kaameras ja kõik võisid veebist vahtida. Tuli välja, et mõned inimesed seda tegidki, minagi sain sms-i, et "Sa oled kaamerasse seljaga" :D
Nojah. Siis saime oma "päevaloo", mille loosimisel tundus taas, et konkurentide lugude sõnu oskan otsast lõpuni peast, aga meile sattus jälle selline, millest ainult tuntud refrääni kordamisega välja ei vea... "Moonlight shadows" on ju selge pigem inglise keeles, kes siis ikka Marju Länniku laulmistega kursis oli omal ajal?
Seade oli Punderil vapper tehtud, mulle meeldis selle tohutu polüfoonia, aga selgelt hakanuks Kammiste bänd huvitavat polüfooniat matma, nii et Lauri jättis selle alles vaid paari kohta ja otsustas veeretada sõnadeõppimise koorma solistide kaela, mida hiljem mitmed televaatajad kommenteerisid kui "subtiitrite lugemist".
Rutiinne lahingutegevus oli ka sõjamaalingute pealekandmine. Outlook'is sedakorda erinevusi leidus, armas Marju suutis hoogusattunud juuksuri kätetööst modelleerida tõelise Dharma-soengu. Prillid peast, sest muidu käivad kunstripsmed vastu klaase - kojamehed seespool seega :D Osavate käte ring on minu juhendamisel uuristanud untsus cd-plaatide sektoreist arvukalt kõrvarõngaripatseid ning nikerdanud käepidemed tagumise rea helgiheitjatele.
Ja siis - lavaleee!! Kus on mõnus nagu alati. Laulad täitsa omaette, teisi ei kuule, bändist kuuled peamiselt tümpsu ja prillide puudumisel näed oma Kamtsatkalt ähmaselt ka Laurit vehkimas. Veidral kombel on teised koorid väga hästi kuulda. Suisapäiste "Tänav, pink ja puu" on kõlalt nii imekaunis ja hingelt nii ilus, et võtab või pisara silma. Mis toobki neile võidu, millest mul põrmugi kahju pole. Sest igal osalenud kooril on omapära ja tugevused, aga hääletada õnnestus paremini võitjakoori poolt vist. Tarmo ja Maire ning nendevaheline vaimukuste tulevärk mõjuvad toniseerivalt, fännide huilgamine erutavalt.
Peale rõõmukaisutusi võitjatega ja kogu HBSi armee ülesvõtmist saame pingevabalt pidu panema hakata. Helkivaid sedelikesi sajab igalt poolt ja maandub igale poole - pokaali, tordile, soengusse ja dekolteesse. ETV śõukoor kui majaperemehed möllavad juba täiega. Kuulutatakse välja II koht (meile) ja III koht (nukkudele), kõik saavad medali rinda ja lähevad ära pensionile. Tegelikult saame punaste klassikaliselt valgemummuliste kruuside omanikeks, ordenilindina keerleb tassil kiri "Mina võitlesin Laululahingus". Torman 20 aastat nägemata Männardi embusse ja ei lahku sealt pikaks ajaks - skolka let, skolka zim! Kuluaarides vestlevad asjatundjad uutest huvitavatest pakkumistest ja kauplevad meie "valget neegrit" Koitu oma vokaalkollektiividesse. ETV suures stuudios rokib aga laulurahvas vanade heade Laululahingu palade algupäraste esitajate saatel.
Tagasi Tartusse jõuame 4.30 kilbiga ja väsinud, aga õnnelikena. Kastanid õitsevad, endiselt.
P.S. Tegelikult algas lahingupäev veelgi varem. Siis, kui me pärast viimast proovi Annega poes trehvasime - mina olin tulnud lahingumoona ostma ja tema pirni, aga lahkusime mõlemad uute kohvritega.
esmaspäev, 5. mai 2008
kevadimelisi
Kimbuke hiljutisi hingetundlikke dialooge, huvitaval kombel hakkavad vestluspartneritest meesterahvaste nimed kõik M-tähega!
Värskeim.
MK: Sa varem elasid N-ga?
mina: jah.
MK: Ja nüüd enam mitte?
mina: jah.
MK: Ja kellega sa nüüd elad?
mina: mitte kellegagi.
MK: anna andeks, ma küsin otse, paljudele selline mood ei sobi: sul ei olegi meest??
mina: mkm. vahetevahel on ka omaette päris mõnus. ja mind su Amburlik otsekohesus ei riiva :)
Hiljutine.
MM: ma mäletan, kui te millaski siia ilmusite, siis te olite nagu Dharma ja Greg. Sa tead seda sarja?
mina: jaaa, muidugi, üks mu lemmikuid!
MM: nojah, siis ma märkasingi, et sa särad samamoodi nagu Dharma või midagi muud on väga sarnast. ja tema oli siis rohkem või vähem Gregi moodi. sina särad endistviisi, aga mis Gregist on saanud?
mina: mulle tundub, et Greg pesuehtsa Lõvina oleks rohkem ise tahtnud särada ja see meile saatuslikuks saigi. nii et ma väga palju ei tea, mis Gregist on saanud...
MM (veidi veinistena lahku minnes): jällenägemiseni ja et su sära jätkuks!
Varaseim.
ML: ...kui saaks endale parima naise ise kokku panna... kas geenitehnoloogia ei ole veel nii kaugele arenenud, et võtad sobivaimad geenid ja saadki ideaalse naise?
mina: (pean pika loengu sellest, et ühes geenis on ikka mitu omadust koos, mis kõik ei pruugi ihaldusväärsed olla, nii et geenide miksimine ei pruugi parimat tulemust anda.) Ja üldse - oskad sa päriselt öelda, millised omadused siis sinule sobivaimal naisel peaks olema?
ML: häh, vaata peeglisse!
Värskeim.
MK: Sa varem elasid N-ga?
mina: jah.
MK: Ja nüüd enam mitte?
mina: jah.
MK: Ja kellega sa nüüd elad?
mina: mitte kellegagi.
MK: anna andeks, ma küsin otse, paljudele selline mood ei sobi: sul ei olegi meest??
mina: mkm. vahetevahel on ka omaette päris mõnus. ja mind su Amburlik otsekohesus ei riiva :)
Hiljutine.
MM: ma mäletan, kui te millaski siia ilmusite, siis te olite nagu Dharma ja Greg. Sa tead seda sarja?
mina: jaaa, muidugi, üks mu lemmikuid!
MM: nojah, siis ma märkasingi, et sa särad samamoodi nagu Dharma või midagi muud on väga sarnast. ja tema oli siis rohkem või vähem Gregi moodi. sina särad endistviisi, aga mis Gregist on saanud?
mina: mulle tundub, et Greg pesuehtsa Lõvina oleks rohkem ise tahtnud särada ja see meile saatuslikuks saigi. nii et ma väga palju ei tea, mis Gregist on saanud...
MM (veidi veinistena lahku minnes): jällenägemiseni ja et su sära jätkuks!
Varaseim.
ML: ...kui saaks endale parima naise ise kokku panna... kas geenitehnoloogia ei ole veel nii kaugele arenenud, et võtad sobivaimad geenid ja saadki ideaalse naise?
mina: (pean pika loengu sellest, et ühes geenis on ikka mitu omadust koos, mis kõik ei pruugi ihaldusväärsed olla, nii et geenide miksimine ei pruugi parimat tulemust anda.) Ja üldse - oskad sa päriselt öelda, millised omadused siis sinule sobivaimal naisel peaks olema?
ML: häh, vaata peeglisse!
laupäev, 3. mai 2008
karjalaskekuu vol 2
Karjalaskekuu on läinud koos oluliste töövõitudega: koer suveks taudivaba (oleks siis ka puugi-, takja- ja võilillevaba!), Škoda-loom tehniliselt aktsepteeritud (jajah, suunatuled võiks kollasemad olla) ja värskelt suvepapudes (ei ilmunud teisi nõudlejaid, võtsin omale!). Päris mitu taime on maa seest väljas, maasikad-vaarikad vanast risust puhtad. Tibid puhastasid grilli ära ja avasid hooaja šampinjonide-sinihallitusjuustuga. Veesõdagi on peetud ja paak vett täis lastud. Selg juba rohimise ja kastmisega tuksi keeratud. Osalesin Maxima roositaimeloteriis - kui see heleroheliste idudega jurakas kasvab lilleks nagu Night Queen, on mul rohelised sõrmed täitsa olemas :) Õitsenud on lumikellukesed, krookused; pooleli on siniliiliad, kirikakrad, nartsissid ja tulbid. Kohe-kohe puhkevad kirsipuud õide, siis maikellukesed, teeroosid, iirised ja pojengid, ma loodan. Kusagil õitses juba toomingas! Noort verehurmarohtu seevastu ei lähe meil tänavu vaja, võtku, kes tahab, oma käsnadele, konnasilmadele ja soolatüügastele! Lahing võililledega on ka juba avalöögid saanud ja rahulolevad noored oma ettenäidatud juurikate pealt teenitud tasu eest oluliselt rohkem poe vahet seerinud. Muru vaja niita ja aknad pesta. Peenardel mõned mullalapid täita... mõne sellise flooraesindajaga, keda Bella kohe lömmi ei suudaks lösutada. Haisule siin lootma jääda vist ei saa, meie maitsed lõhnade osas erinevad drastiliselt, kuid mitte piisavalt.
Hommikul kollektiivselt prügikollitama! Mitte et ma tahaks võõrast prahti oma pooltühja konteineri täiteks kasutada, aga seltkond ja kommuuna-elu on meite pärisosa, nii et kasutagem võimalust ühendada meeldiv kasulikuga :)
Hommikul kollektiivselt prügikollitama! Mitte et ma tahaks võõrast prahti oma pooltühja konteineri täiteks kasutada, aga seltkond ja kommuuna-elu on meite pärisosa, nii et kasutagem võimalust ühendada meeldiv kasulikuga :)
pentsikusi
TPM teatab Tartu linnaviletsuse saavutustest jalgrattateede alalt: Tartu ehitab Võru tänava jalgrattatee pikemaks. Ja edasi, õigupoolest tagasi? Miks ma peaks jalgrattaga linnapiiri ja Aardla ristmiku vahet sõeluma, kui tahaks rattaga mööda Võru tänavat hoopis kesklinna jõuda? Kuhu see inimene läheb oma rattaga, kui ta Aardla ristmikuni on jõudnud? Võtab ratta selga ja... ? Kõige vihaleajavam on see, et millegipärast ei õnnestu seda kommentaari artikli juurde postitada. Aga mul on Olga Pealagi, kuhu postitan, mida tahan ja kuidas tahan. Lakkuge panni, härrased mahhinaatorid, teen ise ajakirjandust ja kommentaare nii mis tolmab :)
Uudiseid on ka säästukaubanduse vallast. Saastamarketi jääletist vaatasid vastu kurvad silmad, palju kurbi silmi. Etiketile oli kirjutatud "Räim üksikkülm". Onju kurb kambakesi kilekotis üksik olla?
Hiljem lisatud: mh, 'jääle-tist' jääb päeva ambivalentsuse konkurentsis ikkagi alla PM lausele, et Kukus klubis juhtus 'laeva-ring'.
Uudiseid on ka säästukaubanduse vallast. Saastamarketi jääletist vaatasid vastu kurvad silmad, palju kurbi silmi. Etiketile oli kirjutatud "Räim üksikkülm". Onju kurb kambakesi kilekotis üksik olla?
Hiljem lisatud: mh, 'jääle-tist' jääb päeva ambivalentsuse konkurentsis ikkagi alla PM lausele, et Kukus klubis juhtus 'laeva-ring'.
Tellimine:
Postitused (Atom)
