Elu pikemaid ja võimsamaid päevi

24 tundi ärkvelolekuaega. Algas see päev Maidu toodud kastaniõitega. Jätkus juba tuttava "Laululahingu" sildiga bussis Tallinnasse vurades. Plaan oli ju magada, aga kussa... Telemaja juures väljusime kui A-rühm ja suundusime juba tuttavasse, suurimasse koorisaali 6. korrusel. Kõik oli endises hääduses: pirukad, kohv, sidrunivesi, plasttoolid ja vaevatud klaver. Kas 2 laupäeva on piisav hulk, et tekiks lahingurutiin?
Igatahes ei kulunud enam aega ega vaeva, et otsida koridorirägastikus asju nagu tualett. Erinev oli see, et nüüd olime nagu metsanotsud või toonekured - terve päev kaameras ja kõik võisid veebist vahtida. Tuli välja, et mõned inimesed seda tegidki, minagi sain sms-i, et "Sa oled kaamerasse seljaga" :D
Nojah. Siis saime oma "päevaloo", mille loosimisel tundus taas, et konkurentide lugude sõnu oskan otsast lõpuni peast, aga meile sattus jälle selline, millest ainult tuntud refrääni kordamisega välja ei vea... "Moonlight shadows" on ju selge pigem inglise keeles, kes siis ikka Marju Länniku laulmistega kursis oli omal ajal?
Seade oli Punderil vapper tehtud, mulle meeldis selle tohutu polüfoonia, aga selgelt hakanuks Kammiste bänd huvitavat polüfooniat matma, nii et Lauri jättis selle alles vaid paari kohta ja otsustas veeretada sõnadeõppimise koorma solistide kaela, mida hiljem mitmed televaatajad kommenteerisid kui "subtiitrite lugemist".

Rutiinne lahingutegevus oli ka sõjamaalingute pealekandmine. Outlook'is sedakorda erinevusi leidus, armas Marju suutis hoogusattunud juuksuri kätetööst modelleerida tõelise Dharma-soengu. Prillid peast, sest muidu käivad kunstripsmed vastu klaase - kojamehed seespool seega :D Osavate käte ring on minu juhendamisel uuristanud untsus cd-plaatide sektoreist arvukalt kõrvarõngaripatseid ning nikerdanud käepidemed tagumise rea helgiheitjatele.
Ja siis - lavaleee!! Kus on mõnus nagu alati. Laulad täitsa omaette, teisi ei kuule, bändist kuuled peamiselt tümpsu ja prillide puudumisel näed oma Kamtsatkalt ähmaselt ka Laurit vehkimas. Veidral kombel on teised koorid väga hästi kuulda. Suisapäiste "Tänav, pink ja puu" on kõlalt nii imekaunis ja hingelt nii ilus, et võtab või pisara silma. Mis toobki neile võidu, millest mul põrmugi kahju pole. Sest igal osalenud kooril on omapära ja tugevused, aga hääletada õnnestus paremini võitjakoori poolt vist. Tarmo ja Maire ning nendevaheline vaimukuste tulevärk mõjuvad toniseerivalt, fännide huilgamine erutavalt.

Peale rõõmukaisutusi võitjatega ja kogu HBSi armee ülesvõtmist saame pingevabalt pidu panema hakata. Helkivaid sedelikesi sajab igalt poolt ja maandub igale poole - pokaali, tordile, soengusse ja dekolteesse. ETV śõukoor kui majaperemehed möllavad juba täiega. Kuulutatakse välja II koht (meile) ja III koht (nukkudele), kõik saavad medali rinda ja lähevad ära pensionile. Tegelikult saame punaste klassikaliselt valgemummuliste kruuside omanikeks, ordenilindina keerleb tassil kiri "Mina võitlesin Laululahingus". Torman 20 aastat nägemata Männardi embusse ja ei lahku sealt pikaks ajaks - skolka let, skolka zim! Kuluaarides vestlevad asjatundjad uutest huvitavatest pakkumistest ja kauplevad meie "valget neegrit" Koitu oma vokaalkollektiividesse. ETV suures stuudios rokib aga laulurahvas vanade heade Laululahingu palade algupäraste esitajate saatel.
Tagasi Tartusse jõuame 4.30 kilbiga ja väsinud, aga õnnelikena. Kastanid õitsevad, endiselt.

P.S. Tegelikult algas lahingupäev veelgi varem. Siis, kui me pärast viimast proovi Annega poes trehvasime - mina olin tulnud lahingumoona ostma ja tema pirni, aga lahkusime mõlemad uute kohvritega.

kevadimelisi

Kimbuke hiljutisi hingetundlikke dialooge, huvitaval kombel hakkavad vestluspartneritest meesterahvaste nimed kõik M-tähega!

Värskeim.
MK: Sa varem elasid N-ga?
mina: jah.
MK: Ja nüüd enam mitte?
mina: jah.
MK: Ja kellega sa nüüd elad?
mina: mitte kellegagi.
MK: anna andeks, ma küsin otse, paljudele selline mood ei sobi: sul ei olegi meest??
mina: mkm. vahetevahel on ka omaette päris mõnus. ja mind su Amburlik otsekohesus ei riiva :)

Hiljutine.
MM: ma mäletan, kui te millaski siia ilmusite, siis te olite nagu Dharma ja Greg. Sa tead seda sarja?
mina: jaaa, muidugi, üks mu lemmikuid!
MM: nojah, siis ma märkasingi, et sa särad samamoodi nagu Dharma või midagi muud on väga sarnast. ja tema oli siis rohkem või vähem Gregi moodi. sina särad endistviisi, aga mis Gregist on saanud?
mina: mulle tundub, et Greg pesuehtsa Lõvina oleks rohkem ise tahtnud särada ja see meile saatuslikuks saigi. nii et ma väga palju ei tea, mis Gregist on saanud...
MM (veidi veinistena lahku minnes): jällenägemiseni ja et su sära jätkuks!

Varaseim.
ML: ...kui saaks endale parima naise ise kokku panna... kas geenitehnoloogia ei ole veel nii kaugele arenenud, et võtad sobivaimad geenid ja saadki ideaalse naise?
mina: (pean pika loengu sellest, et ühes geenis on ikka mitu omadust koos, mis kõik ei pruugi ihaldusväärsed olla, nii et geenide miksimine ei pruugi parimat tulemust anda.) Ja üldse - oskad sa päriselt öelda, millised omadused siis sinule sobivaimal naisel peaks olema?
ML: häh, vaata peeglisse!

karjalaskekuu vol 2

Karjalaskekuu on läinud koos oluliste töövõitudega: koer suveks taudivaba (oleks siis ka puugi-, takja- ja võilillevaba!), Škoda-loom tehniliselt aktsepteeritud (jajah, suunatuled võiks kollasemad olla) ja värskelt suvepapudes (ei ilmunud teisi nõudlejaid, võtsin omale!). Päris mitu taime on maa seest väljas, maasikad-vaarikad vanast risust puhtad. Tibid puhastasid grilli ära ja avasid hooaja šampinjonide-sinihallitusjuustuga. Veesõdagi on peetud ja paak vett täis lastud. Selg juba rohimise ja kastmisega tuksi keeratud. Osalesin Maxima roositaimeloteriis - kui see heleroheliste idudega jurakas kasvab lilleks nagu Night Queen, on mul rohelised sõrmed täitsa olemas :) Õitsenud on lumikellukesed, krookused; pooleli on siniliiliad, kirikakrad, nartsissid ja tulbid. Kohe-kohe puhkevad kirsipuud õide, siis maikellukesed, teeroosid, iirised ja pojengid, ma loodan. Kusagil õitses juba toomingas! Noort verehurmarohtu seevastu ei lähe meil tänavu vaja, võtku, kes tahab, oma käsnadele, konnasilmadele ja soolatüügastele! Lahing võililledega on ka juba avalöögid saanud ja rahulolevad noored oma ettenäidatud juurikate pealt teenitud tasu eest oluliselt rohkem poe vahet seerinud. Muru vaja niita ja aknad pesta. Peenardel mõned mullalapid täita... mõne sellise flooraesindajaga, keda Bella kohe lömmi ei suudaks lösutada. Haisule siin lootma jääda vist ei saa, meie maitsed lõhnade osas erinevad drastiliselt, kuid mitte piisavalt.
Hommikul kollektiivselt prügikollitama! Mitte et ma tahaks võõrast prahti oma pooltühja konteineri täiteks kasutada, aga seltkond ja kommuuna-elu on meite pärisosa, nii et kasutagem võimalust ühendada meeldiv kasulikuga :)

pentsikusi

TPM teatab Tartu linnaviletsuse saavutustest jalgrattateede alalt: Tartu ehitab Võru tänava jalgrattatee pikemaks. Ja edasi, õigupoolest tagasi? Miks ma peaks jalgrattaga linnapiiri ja Aardla ristmiku vahet sõeluma, kui tahaks rattaga mööda Võru tänavat hoopis kesklinna jõuda? Kuhu see inimene läheb oma rattaga, kui ta Aardla ristmikuni on jõudnud? Võtab ratta selga ja... ? Kõige vihaleajavam on see, et millegipärast ei õnnestu seda kommentaari artikli juurde postitada. Aga mul on Olga Pealagi, kuhu postitan, mida tahan ja kuidas tahan. Lakkuge panni, härrased mahhinaatorid, teen ise ajakirjandust ja kommentaare nii mis tolmab :)
Uudiseid on ka säästukaubanduse vallast. Saastamarketi jääletist vaatasid vastu kurvad silmad, palju kurbi silmi. Etiketile oli kirjutatud "Räim üksikkülm". Onju kurb kambakesi kilekotis üksik olla?
Hiljem lisatud: mh, 'jääle-tist' jääb päeva ambivalentsuse konkurentsis ikkagi alla PM lausele, et Kukus klubis juhtus 'laeva-ring'.

Artistlik perekond

Mõni aeg tagasi hakkas ämm oma juubeli pidamiseks valima kuupäeva, mis sobiks kogu perele. Selgus tõik, et sellist kuupäeva pole olemas ja mina ning Trints vahmiili esindajatena pidime pidus seletama, kui võimatu on kõigil hõivatud artistidel aega leida. Oma kallist poega ei kaisutanud ämm sellepärast, et lavastub muusikal "Barnum". Oma vanemat pojatütart ei emmanud ta sellepärast, et Kertu oli AnalogFM-ga RUTSil. Üks nädalavahetus hiljem olin mina HaleBoppiga Laululahingus ja Trints Rütmikaga Hispaanias võistlemas, kus nad võitsid 11 rühma seas 4. koha! Vat niisugune seltskond.
Trintsu ülesastumist Eesti meistrivõistlustel üritan (kui autole need tundmatud suvepapud olen selleks ajaks alla saanud) vaadata 3. mail Viljandis. "Barnumit" lähevad kolm ülejäänut oma silmaga kaema ilmselt 10. mail. Finaalsesse Laululahingusse läheb hoolitsev pere-ema 17. mail ja kamandab kõik telefoniklahve vajutama selleks ajaks.
Kuid AnalogFM rokkis täna lausa Tartu kesklinnas ja väga armsalt rokkis, kui armsus rokiga kuidagi kokku üldse sobib. Publik oli ka eriline - üks parmaat kõikus lavaesisel täitsa lustlikult, nii et Kertu pidi peaaegu keset laulu naerma hakkama. Ja ühed juhuslikud vennad tõid solistile kaks tohutut punti nartsisse (aga mahtusid ühte vaasi ära) koos põsemusiga ja üks väike poiss sai kõigi bändiliikmetega patsi lüüa. Heli oli mõnusalt paigas, ei matnud ega seganud ja paistis, et rahvale läks hästi peale. Ma ka kuulasin, et laps on hästi arenenud ja vaatasin, et näeb laval üsna veenev välja. Võluv igatahes :)

Volbrinõidus

Üks vana... jantorel hakkas täna plõnnima ja põrpima: et kui kindlat kaaslast endale koguöiseks tantsutuuriks "Korbist korpi" sebida ei suutnud, siis kuiva kodus! Kuivama just ei hakanud, selleks oli eelnevalt ca 1,5 l mullusuist kodusõstraveini keldrist kõrvitspudelisse imetud, aga hale oli lugu ometigi, sest H üppas alt ära ka seltskonnaüritusel "Pettunud naised" ja läks häbenes kusagil Kesk-Eestis. Oojaa, kutsed Supilinna olid täitsa pedaalivajutuse kauguses, kui tuli peale tusk, mis sundis minema poodi lastele piima ja pasteeti tooma.
Tänased skoorid:
-1 rongikäiku
-1 lõket aias ja grilli kärus
lugematu arv tantsimata tantse - no mis elu see on!...

Õnneviivudest ja õnnestumistest räägime siis teine kord. Neid on olnud subjektiivselt võttes... palju. Niigi palju, et ära harjuda.
Kalli-kalli kõigile, kes seda vajavad!!