yx nägu, nähtud unes

me kihutasime koos alla linna, mööda pikka ja lõbusalt ülesalla vonklevat lumerada, kelguga, ja tee, mis käies tundus nii igipikk ja tüütu, sai joovastavaks ja lennukaks elamuseks, lihtsaks, ammuigatsetuks, ulmaliseks, kordumatuks ja januseks - mäletad? ma ei näinud su nägu, sa istusid mu selja taga. ma lihtsalt loodan, et sina nägid ka seda und ja hõiskasid "Juhhuuuuuu!" või midagi sarnast. et kui sa palun teeksid samasugust häält märguandeks, kui me näiteks kusagil ootamatult trehvame. siis ma tean, et oled sina.

P.S. Ja kui muidu ei tule tuttav ette, siis teed ennast on umbes 6 km Reola raudteejaamast Tartu poole ja lennundusmuuseum on paremat kätt.

What color is your soul painted? Yellow Your soul is painted the color yellow, which embodies the characteristics of joy, happiness, optimism, idealism, gold, hope, liberalism, sociability, friendship, death, courage, intellect, confidence, communication, travel, movement, attraction, persuasion, and charm. Yellow is the color of the element Air, and symbolizes the sun, grain, and the power of thought. Click Here to Take This Quiz

Quizzes and Personality Tests

Uus noobel moobel suri energiapuuduses välja, aga kuidagi ei tule meelde teda vooluvõrku lülida. Millegipärast meenub ainult mälupilt, kuidas sa veeretasid adapterit sõrmede vahel ja imestasid, et midagi nii peenikest saab olla. Nojah, tehnika, läheb aina peenemaks ja väiksemaks...

Kroonika mõttes:

Üks väike rattamatk, nii 187 kilti P-Eesti teid. Palju avastada, palju meenutada, isegi lapsepõlvest tuttavais paigus. Kivastik unustamatus hääduses Viinistus Eesti asja ajamas. Järjekordselt kupjalt peksa saanud Toomas tunnistamas: "Ega ma valu pärast ei nuta, ma nutan häbist, et ma nooti ei tunne!" Pentsikud viisid kohalikul noorusel kasutada RMK telkimispaika Purekkari neemel - autoga vene piirivalvest jäänud koobasehituse katusele, uksed lahti ja tümpsuvõistlust alga! Osa võttis kolm audioautot ja korraga. Millekski on ka lepavõsa hea teinekord, annab võimaluse selliste ürituste kuuldekaugusest distantseeruda. Privaatranna korraldamine Eesti mandriosa põhjapoolsemas tipus ei osutunud seetõttu eriti keeruliseks, ka telgivaiade kiviklibusse kinnitamist olen juba korduvalt Osmussaare peal harjutanud. Ekstreemselt tolmused ja treppis kruusateed mustikaste männimetsade vahel ja loopealsete leitsakus uimastav maasika-aroom. Nõmmeveski koske pudenenud prillid ja prints valgel hobusel, eimitte, hoopis sinisel rattal, kes need veest üles leidis. Jõudnud õigel ajal õigesse kohta (suvepäevadele), saime mõnusa sauna ja võimaluse kogu seltskonnale suppi vaaritada. Siis pidi kahjuks üks meist jälle töö tõttu pealinna väntama, aga teine kosus veel päevakese pererahva külalislahkuse, võrratute roogade ja mustikate najal. Viimased 25 km Tapale rongi peale läksid lauluga!

Kui 3 osavõttu on traditsioon, siis möödus Tervahöyry traditsiooniliselt. Eks igal aastal ole see sündmus veidi omamoodi ja veidi ette teada vahejuhtumitega, mida järgmise korrani igatseda (daika-tanssit näiteks). Tänavu oli üks suur laev, ehtne aurumasinaga lodi ja tekil laiutanud meetriseid kasehalge tuli korduvalt katlaruumile lähemale tõsta. Puumalas oli ühiskondlik soome saun au naturel koos järvega, Lappeenrantas liivalossid, metrilakut ja õhtuse sadama ootamatult vahemereline hõng, Anttolas viidi aga kiirkorras läbi kolm kohustuslikku elementi: repsimine, näidend ja lauantai-tanssit. Uusi tutvusi, uuendatud vanu, palju kallisid ja ka kelmimaid poose, lõpmatult Saimaat, kaljusaari, keerulise kujuga pilvi ja paar madalat vikerkaart.

Mõistmise tund

1) Kardan võõraste meesterahvastega kontakte luua ja suhelda isegi täiskasvanuna, sest linnas kasvanud lapsele tehti varakult selgeks, et võõraste onudega suhelda ei ole teps hää, isegi kommi ei tohi vastu võtta.

2) Meesterahvad peavad titevarbaid kastma. Puhtalt empaatiasoovist. Titevarbaid tuleb kasta niikaua, kuni hommikul on sama paha olla kui sünnitanul.

Nende järeldusteni jõudsin iseseisvalt peale viljakat vestlust endise noorsoopolitseinikuga.

3) Korterivargusi esineb üliharva ja need lähevad enamasti kelmuste kategooriasse. Igapäevased on vargused korteritest.

Selle peale ma ise ei tulnudki.

Ma tahan olla...

... öö su akna taga?
Laulupidus sai kõige pingsamalt kuulatud segakoore. Ilus oli kuulda, sest et kole (proov) oli möödas, kahju ainult, et ei juhtunud miskit erilist. Lavalolijad saanuvat oma kaifi siiski kätte ja see ongi laulupidus peamine mu meelest.
(Lugeja, leia pildilt vähemalt 1 tuttav näitsik, Lupetta ehk leiab teise isegi.)
Mamma jättis portselanimüügiletti maha sõnumi, et tema on huvitatud poistest ja noortest meestest. Nojah, mina ju siis polnud, sest läksin teda otsima eelnimetet kooriliigi lavaloleku ajal.
Aga mille pärast kiusati pikkade lugulaulude ja arusaamatult uuenduslike võtete abil mudilasi? Ega ma ju küsitlusi ega intervjuusid mudilasesinejate seas korraldanud, et uurida kaasaegset hoiakut novaatorliku "Rongisõidu" suhtes. Lihtsalt, ise oleks mudilapsena õnneliku lapsepõlve kultuurisemiootilise märgi rikkumise pärast üpris nördinud. Sellega seoses seik minu venna õnnelikust lapsepõlvest:

Ema püüab 3-4-aastasele Karlale õpetada "Rongisõitu", lauldes korduvalt ette:
"Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, piilupart oli rongijuht, rattad tegid rat-tat-taa, piilupart jäi tukkuma...".
Karla ei reageeri tükk aega kuidagi, tark ema kordab katset. Lõpuks teeb Karla suu lahti ja teatab mõtlikult: "Võttis viina. Viina võttis."

Kiri minevikust

Ükskord ennemuiste küsisid Sa: „Miks sa sedasi teed?“ ja mina vastasin: „Ei tea.“
See oli ammu justkui igavik. Ja nüüd ma vastan: „Sest ma pole saanud sulle andeks anda.“

Ma mõtlesin, et vaja on oodata. Kuni ma unustan ja kõik ilusti maha matan ja võib-olla Sinulgi on vaja sedasama teha. Kuni aeg voolab ja parandab kõik haavad ja suur jumal Panta Rhei või keegi muu võtab midagi ette või nii... Tutkit, ma ütlen, ta ei tee seda! Vähemalt mitte minuga ja vähemalt mitte enne, kui ma pole andestanud. Ja just seda ei õnnestu mul teha.

Muidugi, Sa oled minuga igati kenasti ja sõbralikult ja toetavalt käitunud - minu lugupidamine ses osas! Olen üritanud Sulle samamoodi vastata ja kohati on päris tore.

Ega piinav ei olegi olevik, ikka minevik. (Ega kõrgus ei olegi tappev, ikka maapind.) Ja need korralikult tagastamata mälestused. Jah, peamiselt need. Ei, ma ei igatse Sinu järele olevikus.
Ma igatsen minevikku jäänud armastust ja haiget teeb mõte, et Sina sellest esimesena loobusid ja mulle ei öelnud. Ja ma tõesti ei tea, kuidas sellest lihtsalt üle olla.

Et mis nutt ja hala? „Andeksand on sinu enda võimuses,“ ütleksid Sa. Täiesti siiralt. Ma küll ütleks. Teoorias oleme me tugevad, eks :P
Ja ega Sul ei pruugi seda va andekssaamist ju vaja ollagi. Kust mina tean? Ega ei teagi.
Tean ainult, et minul on seda vaja.

Ai, valus on!

Eks pingelangusega kaasne võimalus, et vanadel hädadel on mahti omale esinemisõigust nõuda. Eks äikseline ja ärev ilm aita sellele kaasa.
Vat ei taha ühtäkki sellele tapeedile omi elamusi ja tundeid kribida. Tahaks ärakuulamist, isiklikumat vastukajamist, minu-kallisid ja ahoi!-elamusi.
Armuavaldused võivad olla sama uskumatult mittemidagiütlevad kui karikakrad. Ei oska kohe midagi kosta. Inimesed on erinevad - lihtne!
Ja armastan ma omamoodi nii sind kui sind kui sind - igati isemoodi.
Vaja üle elada need neetud vaheajad. Võtta aeg maha ja vinnata masti vaherahuplagu.
P.S. Tallinna loomaaia troopikamaja on esmaspäeval suletud. Laste loomaaed on kah ainult kolmapäevast pühapäevani.