MA TUNNEN, ET OLEN VÄGA ÕNNELIK
pidevalt. vanast harjumusest mõtlen seepeale, et ei tea kas peaks sellise normist hälbimise tõttu arsti poole pöörduma. ei, ei pea - sellist lausekonstruktsiooni kasutati väga sageli meie ühiskonnaõpetuse õpikus.
Ja nüüd lähen magama. Üdini õnnelikuna enda pärast!
reede, 31. oktoober 2008
teisipäev, 28. oktoober 2008
Isiklikel põhjustel on mul hetkel ülitundlikkus praemuna suhtes. Tundlikkus on isegi nii üli, et lõunalt tulles lugesin Catwalki tänavareklaamist välja PRAEMUNA 2=3. Eks lühinägelikkusel ole ka oma roll selles, kuid ilma aju vingerpussideta poleks ju saanud PREMIUM 2=3 nii valesti lugeda!
Hea meelega oleks lõunaks või juba hommikukski söönud hoopis I tehtud omletti.
Hea meelega oleks lõunaks või juba hommikukski söönud hoopis I tehtud omletti.
esmaspäev, 27. oktoober 2008
andsin endast kõik,
iga viimase kui geeni ära Geenivaramule. Ursula küll soovitas mõned endale jätta, aga hea doonor annab ikka kõik, mis tal hinge taga on. Raske ta ju oli veenist verd kätte saada, aga ka see olevat geneetiline eripära. Paari nädala eest veredoonoriks saada ei õnnestunudki, sooned pidada liiga peened olema.
Siiski oli läbi vihma ja külma ja libeda kodu poole astudes meel ütlemata rõõmus. Et Tartu on täpselt selline nagu ta on. Et sügis on täpselt selline. Et hing on sees ja süda lööb nagu vaja. Et nädalavahe möödus kallite sõprade seas, joovastudes rõõmust ja naerust ja laulust. Milleks alko, kui on olemas Indla?
Elu võiks olla lill küll. Nägin und, et kohtusin Mehega. Ta polnud ükski mu tuttavaist. Aga esimesest hetkest peale oli tal omamoodi lähedane ja tuttav vaist. Mitte ammutuntud, mitte tundmatu ja võõras, mitte tüütuseni muutumatu, mitte ehmatavalt heitlik.
Loomulikult on 50:60 tõenäosus, et minust võidakse valesti aru saada.
Siiski oli läbi vihma ja külma ja libeda kodu poole astudes meel ütlemata rõõmus. Et Tartu on täpselt selline nagu ta on. Et sügis on täpselt selline. Et hing on sees ja süda lööb nagu vaja. Et nädalavahe möödus kallite sõprade seas, joovastudes rõõmust ja naerust ja laulust. Milleks alko, kui on olemas Indla?
Elu võiks olla lill küll. Nägin und, et kohtusin Mehega. Ta polnud ükski mu tuttavaist. Aga esimesest hetkest peale oli tal omamoodi lähedane ja tuttav vaist. Mitte ammutuntud, mitte tundmatu ja võõras, mitte tüütuseni muutumatu, mitte ehmatavalt heitlik.
Loomulikult on 50:60 tõenäosus, et minust võidakse valesti aru saada.
kolmapäev, 22. oktoober 2008
enne kui ülestähendustega paberitüki ära viskan
Käisin koos tibidega vaatamas filmi "Seks ja linn". Mida naised tahavad? Ettekujutatud unistuste ja ootuste täitumist. Nagu mehedki (?) Ja mida nad tegelikult saavad? Pettumusi, luhtumusi, armastust ja kirge kujul, mida nad oodatagi ei oska. Nagu ka mehed...!
"Kas te käite?" Kumb meist oli varmam vastust naljaks pöörama? Kas see on ainus asi, milles me üksmeelel oleme ja mingi teatava "meie" moodustame: "Ei, meie ei käi!"
Ma pole tõesti osanud kellegagi "meie" olla, ego on ilmselt niiiii suur...
Pean sinuga kujutluses pikki dialooge. Tegelikkuses sa ilmselt nii ei reageeriks. Reageeriks kuidagi teisiti, sinulikult. Mis ei pruugi kuidagi vähem armastusväärne olla, aga ei ole kuigivõrd mu kujutluse kohane.
"Kas te käite?" Kumb meist oli varmam vastust naljaks pöörama? Kas see on ainus asi, milles me üksmeelel oleme ja mingi teatava "meie" moodustame: "Ei, meie ei käi!"
Ma pole tõesti osanud kellegagi "meie" olla, ego on ilmselt niiiii suur...
Pean sinuga kujutluses pikki dialooge. Tegelikkuses sa ilmselt nii ei reageeriks. Reageeriks kuidagi teisiti, sinulikult. Mis ei pruugi kuidagi vähem armastusväärne olla, aga ei ole kuigivõrd mu kujutluse kohane.
neljapäev, 16. oktoober 2008
õliküva!
ajas IS oma Macil klahvid sassi.
õliküva oli see, et suhkrust ja jahust ja maasikavahust printsess katusekambrist välja pääses ja ära ei sulanudki kõigi laiade veelahmakate käes, mida autod jalgrattureile lahkelt võimaldavad.
Sügis on või midagi sellist.
õliküva oli see, et suhkrust ja jahust ja maasikavahust printsess katusekambrist välja pääses ja ära ei sulanudki kõigi laiade veelahmakate käes, mida autod jalgrattureile lahkelt võimaldavad.
Sügis on või midagi sellist.
teisipäev, 14. oktoober 2008
25.08.1996 tekkis selline lulla
On mitmeid õhtuid olnud sõpre ringis koos
ja mitmeid hommikuid meid koos on kohand jälle
kui koidu kargust joobnustavat rinda,
on kajand munakive talde traavihoos.
Ja alati ses joovastavas sõõmus
on olnud pisar nukrust -
see vist ongi blues...
Sest alati on kõik, mis annad rõõmust
pärl elu palvehelmekees
mis saatus hoiab peos.
ja mitmeid hommikuid meid koos on kohand jälle
kui koidu kargust joobnustavat rinda,
on kajand munakive talde traavihoos.
Ja alati ses joovastavas sõõmus
on olnud pisar nukrust -
see vist ongi blues...
Sest alati on kõik, mis annad rõõmust
pärl elu palvehelmekees
mis saatus hoiab peos.
Kes tuleb minuga kaarsillale?
Nädalavahetus tõstatas taas Tartu ja Tallinna erinevuse küsimuse.
Ühtäkki sain teravalt aru, et küsimus pole isegi mitte stiilis quod licet Jovi, non licet bovi. Lihtsalt on asju, mis on tavapärased ja normaalsed ja isegi kohased Tallinnas ning Tartus kuidagi harjumatud ja mõttetud ja tunduvad ressursiraiskamisena ja vabatahtliku loobumisena võluvatest võimalustest. Taksosõit on üks selline asi. Kui sõidad Tartus öösel pidu pealt koju taksoga, siis tekib tunne, et oled mingi hälvik, kel puuduvad oma jalad ja oma pea. Minul küll tekib. Tallinn võib ju pealinn olla, aga Tartu on peaga linn! Sel teekonnal läbi öise Tartu on minu jaoks omad võlud - saab kulgeda ja vestelda ja kogu maailma ära parandada ja vaimutseda ja sügisel lehtedes sahistada ja vihmas laulda ja tantsida! Pluss otsene kasutegur kaineks saamise näol. Mulle ei meeldi purjus olla ega ammugi mitte pruukida alkoholi sellepärast, et "kui ei teaks, et pähe hakkab, ega siis ei jooks küll". Mulle meeldib maitse ja heal veinil on hea maitse ja lõhn.
Seekord oli minu ööklubi-süütuse kaotamise kord. Valiku-soovitusi andis Trints, kes oli just Atlantisest tulnud. Pärast sain muidugi Kertult pragada, et kesse nõme läheb Atti, kui Illusioonis on Vennaskond ja tal on jumala õigus! Siiani on kahju...
Aga nohh. Õnneks oli Atlantises 2 saali ja teises neist oli võimalik ka suhelda ja isegi tantsida muusika saatel, mis ei summutanud ajulaineid ega resoneerinud südame rütmidega. Võib-olla on mul mingi füsioloogiline trance'i jamuutaolise talumatus? Ise mõtlesin, et 2 korda olen Maasika ukselt tagasi tulnud, kuigi kallid kursavennad sinna meelitanud on. Et nüüd võiks ikka sees ära käia, aga mõtteks see jäigi.
Pubituur "Kaunimad aastad mu elus" sisaldas siiski strateegiliselt olulisi punkte nagu Maailm, Suudlevad Tudengid ja Pool Kuus. Wilde oli I-le liiga tuntud koht ja Rasputin ei tulnud meelde ja Püssiga läksime reede õhtul juba alt. Hindamiskomisjon Tallinnast leidis, et kõik väisatud kohad olid omamoodi mõnusa ja erilise atmosfääriga. Lisapunkte teenisid ST diivan ja tuttavad.
Nädalavahetuse hittideks kujunesid mu meelest siiski fizkultuuura ja hügieeniprotseduurid ehk iluuisutamine, kujundujumine ja koreograafiline leheriibe ning saun. Seda viimast oli 2 sorti ja puuküttega 100-kraadise versiooni puhul jäi kahjuks sooritamata katse lipata saunalinas 200 meetrit Statoili viha järele. Uisklemine Lõunakeskuse jääl tõi meelde lapsepõlve süütud muretud mängud ning tõdemuse, et uusi uiske on vaja eelkõige mulle endale. Tahan tunnustust avaldada I-le vapra uute väljakutsete vastuvõtmise ja enese proovilepaneku eest libedal maastikul! Progress oli märgatav ja julge lõvi rind on nüüd endisest rasvasem, ma loodan. Mina suutsin loodetavasti saavutada mingi progressi vettehüpetes - enam kõhtu ära ei löönud, nüüd said põhilaksu reied. I-le pakkusid uudset pinget liutorud.
Valikud kaubanduses on aga ka minu arvates Tartus nii kasinad, et häbene silmad peast ja mine Londonisse. Me paarutasime läbi absoluutselt kõik keti- ja muidupoed, kus võis oodata mingeidki variatsioone teemal mereannid (mis seostuvad mul merekivikeste ja vetikatega miskipärast), kuid labane merekarp au naturel jäätunud peast jäi leidmata. Võtsime siis eelkeedetud ja läbinämmutatud karbid veinikastmes ja küüslaugukastmes ja õppisime I instruktsioonide põhjal neid ka manustama. Rimi oli veel nii vastutulelik, et pani oma jääletti keedetud ja jääklombistatud merevähi, mille me õnneks võtsime ja kogemusi omandasime, kuidas tema kooriku vastupanu murda.
"Aga kaarsild?" küsivad mu blogi arvukad austajad. Ma siin mõtisklen, et kas hakata edaspidi mehe mõõduks pidama koos ületatud kaarsilda või mitte. Sest vähemalt 2 on sellest aust ja õnnest loobunud.
Ühtäkki sain teravalt aru, et küsimus pole isegi mitte stiilis quod licet Jovi, non licet bovi. Lihtsalt on asju, mis on tavapärased ja normaalsed ja isegi kohased Tallinnas ning Tartus kuidagi harjumatud ja mõttetud ja tunduvad ressursiraiskamisena ja vabatahtliku loobumisena võluvatest võimalustest. Taksosõit on üks selline asi. Kui sõidad Tartus öösel pidu pealt koju taksoga, siis tekib tunne, et oled mingi hälvik, kel puuduvad oma jalad ja oma pea. Minul küll tekib. Tallinn võib ju pealinn olla, aga Tartu on peaga linn! Sel teekonnal läbi öise Tartu on minu jaoks omad võlud - saab kulgeda ja vestelda ja kogu maailma ära parandada ja vaimutseda ja sügisel lehtedes sahistada ja vihmas laulda ja tantsida! Pluss otsene kasutegur kaineks saamise näol. Mulle ei meeldi purjus olla ega ammugi mitte pruukida alkoholi sellepärast, et "kui ei teaks, et pähe hakkab, ega siis ei jooks küll". Mulle meeldib maitse ja heal veinil on hea maitse ja lõhn.
Seekord oli minu ööklubi-süütuse kaotamise kord. Valiku-soovitusi andis Trints, kes oli just Atlantisest tulnud. Pärast sain muidugi Kertult pragada, et kesse nõme läheb Atti, kui Illusioonis on Vennaskond ja tal on jumala õigus! Siiani on kahju...
Aga nohh. Õnneks oli Atlantises 2 saali ja teises neist oli võimalik ka suhelda ja isegi tantsida muusika saatel, mis ei summutanud ajulaineid ega resoneerinud südame rütmidega. Võib-olla on mul mingi füsioloogiline trance'i jamuutaolise talumatus? Ise mõtlesin, et 2 korda olen Maasika ukselt tagasi tulnud, kuigi kallid kursavennad sinna meelitanud on. Et nüüd võiks ikka sees ära käia, aga mõtteks see jäigi.
Pubituur "Kaunimad aastad mu elus" sisaldas siiski strateegiliselt olulisi punkte nagu Maailm, Suudlevad Tudengid ja Pool Kuus. Wilde oli I-le liiga tuntud koht ja Rasputin ei tulnud meelde ja Püssiga läksime reede õhtul juba alt. Hindamiskomisjon Tallinnast leidis, et kõik väisatud kohad olid omamoodi mõnusa ja erilise atmosfääriga. Lisapunkte teenisid ST diivan ja tuttavad.
Nädalavahetuse hittideks kujunesid mu meelest siiski fizkultuuura ja hügieeniprotseduurid ehk iluuisutamine, kujundujumine ja koreograafiline leheriibe ning saun. Seda viimast oli 2 sorti ja puuküttega 100-kraadise versiooni puhul jäi kahjuks sooritamata katse lipata saunalinas 200 meetrit Statoili viha järele. Uisklemine Lõunakeskuse jääl tõi meelde lapsepõlve süütud muretud mängud ning tõdemuse, et uusi uiske on vaja eelkõige mulle endale. Tahan tunnustust avaldada I-le vapra uute väljakutsete vastuvõtmise ja enese proovilepaneku eest libedal maastikul! Progress oli märgatav ja julge lõvi rind on nüüd endisest rasvasem, ma loodan. Mina suutsin loodetavasti saavutada mingi progressi vettehüpetes - enam kõhtu ära ei löönud, nüüd said põhilaksu reied. I-le pakkusid uudset pinget liutorud.
Valikud kaubanduses on aga ka minu arvates Tartus nii kasinad, et häbene silmad peast ja mine Londonisse. Me paarutasime läbi absoluutselt kõik keti- ja muidupoed, kus võis oodata mingeidki variatsioone teemal mereannid (mis seostuvad mul merekivikeste ja vetikatega miskipärast), kuid labane merekarp au naturel jäätunud peast jäi leidmata. Võtsime siis eelkeedetud ja läbinämmutatud karbid veinikastmes ja küüslaugukastmes ja õppisime I instruktsioonide põhjal neid ka manustama. Rimi oli veel nii vastutulelik, et pani oma jääletti keedetud ja jääklombistatud merevähi, mille me õnneks võtsime ja kogemusi omandasime, kuidas tema kooriku vastupanu murda.
"Aga kaarsild?" küsivad mu blogi arvukad austajad. Ma siin mõtisklen, et kas hakata edaspidi mehe mõõduks pidama koos ületatud kaarsilda või mitte. Sest vähemalt 2 on sellest aust ja õnnest loobunud.
Tellimine:
Postitused (Atom)
