vt eelmist postitust rohkem kui 3 aastat tagasi.
ma olen endiselt sama narris lõksus ja see ei meeldi mulle teps. ma ei jaksa seda enam taluda ja miks ma peaks?!
"Ma ei arva, et eraldi, ma ei luba, et koos." SEE sinu tsitaat on mul hästi meeles, juba 15 aastat. Sest täpselt nii sa oledki minuga ümber käinud.
Mul läheb süda pahaks sellele mõeldes. Mida sa must tahad?! Mulle ei meeldi sellises suhtes olla, ehk oled kuulnud mind seda juba ütlemas?! Ma tahan ausust enese vastu. Sinu teod ütlevad mulle, et igal juhul arvestad sa K-ga rohkem ja sa otsid mu lähedust ainult selleks ajaks, kui K-d ei ole. Ma ei heida sulle seda eelistust ette, ma heidan seda, et sa ei ole aus minu suhtes, vaid ajad vastu mingit jama, et sa ei mäleta sellist juttu ja et ma pole sulle rääkinud jne; või et viid jutu sellele, nagu mina oleks sama moodi käitunud sinuga, et eelistanud kedagi teist. Jah, olen eelistanud, aga mitte ajanud vastu, et see pole nii. Otsusta ükskord ära, mees, kellega sa suhtes oled ja ole talle truu.
Jah, mul on hirm. Et äkki sina oledki ainuke inimene, kes...
Et ma tegelikult ka ei leia mitte kedagi, kellega koos ma end niiii hästi tunneksin. Kas sa ka tead, et ma olen lausa 2 korda öelnud ära väga toredatele inimestele, et jääb ära, sest mu süda ei ole vaba... ja nii see on.
