pühapäev, 19. juuni 2005

niisugune ma olen ja teisiti ma ei saa

Kvantkäitumine - kas see on asi, mida peaks veel õppima?
Teoreetiliselt saan ma asjast aru. Eriline tänu tarkadele kommentaatoritele, eriti Kvantolek'ule (18.06.2005 23:49)! Artikkel ise on tõesti liiga üheülbaline, unustades aegRUUMI ja paralleelsuse võimalused. Või õigemini: kui mingi sündmuse tõenäosuseks saab teatud hetkel üks (lisaks saab subjekt ehk kogeja sellest sündmusest, faktist teadlikuks), ega siis kõik muud võimalused kuhugi kao. Lihtsalt nende tõenäosus on SIIN ja PRAEGU null. Kusagil MUJAL ja MUUL AJAL on nii mõnigi neist tõenäosusega üks. Järelikult üks konkreetne aja-ruumi telg saab olla kaetud vaid sündmustega, mille tõenäosus on alati üks. Ehk et sellel teljel (äkki hoopis vektoril, näiteks ühe konkreetse inimese elus) on ainult hetked, mis seal on. See ongi reaalsus.
"Kõigil võib samaaegselt õigus olla. Just see ongi kvantide juures põhiline."
- sedasi teeb asja selgeks Pratchett "Härrasrahvas".

Mis nüüd selle teadmise valguses peaks peale hakkama "vaba tahtega"?

2 kommentaari:

Kateriviteri ütles ...

Üks vastus vaba tahte küsimusele on siin http://www.aai.ee/%7Epelt/Museum/Motle/HTML/index.html?materialistlikvaimupidevusku.htm

Kateriviteri ütles ...

ja veel ühed kuldsed sõnad eelmiselt autorilt: "Materialistlikku maailmavaadet uskudes peaksin ma tunnistama, et minu tahtepingutusest ei sõltu mitte midagi, sest see tahtepingutuse tunne on vaid minu aju teatud fatalistlikke neurodünaamilisi protsesse saatev absoluutselt mõjutu mentaalne kaasnähtus. "