Töötaastus ja -rehabilitatsiooniprogramm algas esmaspäeval sellega, et vedasin tibid panka ja poodidesse, kuna teenitud ja järelejäänud raha oli vaja kiiresti kulutama hakata. Ongi hea, nii läheb minul kohastumine töötingimustega (õhupuudus ja päiksesära) veidigi sujuvamalt. Teisipäeval tutvusin tegelikkusega. Üks kallitest kolleegidest oli hoolitsenud selle eest, et elusorganismid meie lahkudes tööposti maha ei jätaks. Ei hakka nimesid nimetama, aga presskannule uue pressiosa võiks ta küll muretseda. Või teab keegi, millega tappa ja lahustada hallitust metallvõrgu peal?
Muidu on siin õhk üsna puhas ja jääb kõik mulle hingata. Kas ma ütlesin, et ma igatsen teie ja jutuvada ja telefonihelina ja harjumuspäraste selge-taeva-välkude järele? Pole õiget tööõhkkonda nagu, kuigi valvur on kella üheksasel ringkäigul mind juba tabada jõudnud.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar