Muidugi on sel omad väiksed põhjused, mingid sisemised ajendid, aga neid on nii palju, et ükski pole olulisem kui teine. Väiksed õnnevektorid, heh, vehivad sinna-tänna ja teevad kogu olemise ilusaks.
Mis kokku ei tähenda mitte, et ma laseks end sallida sassis maja ja tegemata töid, aga see mitte-salliminegi on kuidagi ilusam. Ja pole nii masendavalt lootusetu.
Ma tean ma tean ma tean ma tean, see mis elan, see ongi minu elu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar