Maali küsis minult ühtäkki: „Kas sina tahtsid suureks saada?” Loomulikult ma vastasin, et ei, sest konnasilmad ja kumminaalmaksud on ikka täiega out. Sest mulle meeldib endiselt:

• Puude otsas ronimine, müüre mööda ronimine. Mägesid mööda... ei tea, pole proovinud.
• Voodis laiutada ja raamatuid lugeda. Raamatuid ette lugeda. Ja omaette tekk meeldib ka, kui lausa unemaale rändan.
• Hommikuse ärkamise retsept: kohvi ja pannkoogid.
• Pühendumine ja innukus ja kirglikkus – selles, mida südamesse võtad!!
• Raamatud ja raamatupoed ja raamatukogud
• Vein, hea seltskond ja elav vaidlus, ideede tulevärk – või oli see järjestus risti vastupidine?
• Muu-si-ka. Hääled (däämn, ma ei tea, kuidas Kertu endale sellise hääle on arendanud, aga see on haarav!)
• Puust majad ja puust aknad, kardinateta aknad!
• Soojad, looduslikust materjalist riided, pehmed... või siis hoopis lendlevad :)
• Elav tuli ja valguse murdumine, suveleitsakus tardunud raiesmik ja lumme mattunud majad pimedas.
• Ladusad luuletused, mida on mõnus kõva häälega lugeda
• Briti huumor ja Pratchett (ma tean küll, et need on eri asjad :P)
• CK Escape, puhas (olgu või külm) vesi ja alasti ujumine, ja saun!
• Askeldada köögis, kuid mitte üksi!!
• Nautida hetke.
• Kiirus! Liikumiskiirus! Tuule kiirus! Mõtte kiirus!
• „veider maailm, veidrad inimesed sees, on inimesed veidrad sees...”

päeva haiku

hommikul kell viis
äratas mind noorem laps
lumi!!! kuulutas

Kas me sellist Eestit tahtsime?

Inimene harjub paljuga. Ja ruttu. On, eksole, keskmine kodanik harjunud juba sellega, et parasvöötmes nagu meil, on paras minna keset detsembrikuud hommikul kodunt välja kerge kingaga, siidist sokk selle sees. Ja see on keskmisele kodanikule paras! Nisikeste asjadega nagu kliima ja maksupettused ei naljatata. Õhtul selgubki, et õhukeste siledate taldade tarvis on maha määritud külm ja libe tatt - hea liugu lasta, kuid kehva voolida. Ähmaselt meenub kooliaegne luuletus "Raana, raana võõpal snek... Eeta snek, ne moožet bõtj, na dvaree, ne moožet bõtj, v dekabree, ne moožet bõtj..." ja tõesti, see pole kellegi lumi, isegi eskimote 12+n sõna seas kahtlustan sellele vastet puuduvat. Aga jälgi ta jätab ja jäljed sesse jäävad. Muide, teaduslikud uurimused (folkloristika alal) on kindlaks teinud, et naine on üks kord inimene. Siis, kui üle värske lume lähevad värsked jäljed, öeldakse, et inimese omad. Aga olnud hoopis naise omad.

Mul on nüüd õng. Selline vägev, vääriskalade püüdmiseks. Ja oskused õngitseda ka. Esialgu saan sellega kätte juba tuntud kalu ja mul on neist hea meel. Kuid õng ja oskused maksid päris palju ja nüüd oleks vaja ka vääriskalu kätte saada. Miks need siis õnge otsa ei jää?

"Ära anna näljasele kala,vaid õng." Hiina vanasõna

Amazing, Tartus juhib Jüri Põõsas bussi! Eile sõitis liinil nummer 4.
Säästukas müüakse "puust suusad", mis karbil oleva pildi järgi otsustades liigituks pigem kokkupandavaks kelguks. Jõuluvana peab ilmselt kepikõndi harjutama hakkama. Kõnnikeppe oli ka saada.

"Kallis, Sa oled väga kallis!"
"Rakas, Sinä olet ihanaa, tiedätkö?"

Ma tean, kallis.
Täpselt nagu Sinagi.
Keegi pole rohkem kallis kui ma ise.
Keegi pole vähem kallis kui ta ise.
"... et parim suhe on see, kui armastus kahe inimese vahel on suurem kui ühe vajadus teise järele."

Mis jama see on, et inimesed portreedel on nii tõsised? Mida sellised pildid nende isiksuste kohta õigupoolest ütlevad?
Igatsen lähedust sarnase huumorimeelega, vaba vaimuga, eneseteadlikkusega. Vähese huviga elu ja inimeste vastu palun mitte tülitada.
Mulle meeldib viimasel ajal õlgu kehitada. Ja mis siis?
Miski pole rohkem oluline kui see, mis on parasjagu oluline. Kunagi minevikus võis olla teisiti, kunagi tulevikus võib olla teisiti. Praegu on nii. Ära karda küsida, kuidas on.

"Järjestetään nyt minttu-suklaa bileet!"
Hyvä idea! Kitti!
Ranskalaiset pastillit pakk tühjeneb üha enam. Tuledesäras Tallinn läheneb üha enam. On Jüri Põõsa väisangu eelõhtu ja mulle ei anna rahu mõte, et võiks teda sihikule võtta piparmündišokolaadi läätsedega ja motiiviks tuua mõtte, et tema egoistlikest kaalutlustest lähtuv madal baasturvalisus läheb teravasse vastuollu minu isiklike ja inimõigustega näha enda sünnipäevapidustustel soovitud isikuid. Jüri, te olete nimekirjast maha tõmmatud!

Dialoogi modelleerimine

X: Milleks sulle mees?
Y: No mis küsimus see on? Nagu sexjalinnas või?
X: Ütle, miks?
Y: Seks, et ma ei ole lesbi, vat!
X: Ja siis?
Y: Siis on see, et vaja oleks kellegagi hellust jagada.
X: Ma mõtlesin pigem, et milleks sulle üldse mees, kui sulle meeldib omaette elada.
Y: Vat hea küsimus. Kas ma peaksin sellele vastust teadma? Kas sina tead?
X: Ehk oleks sul kasulik see vastus endas leida.
Y: Mmmm... ma arvan, et loodan leida kaaslast eelkõige. Et siis nagu sõpra, kes oleks midagi enamat. A ilma sõpruse, usalduse ja mõistmiseta ei tuleks kohe midagi välja.
X: Säänseid sõpru sul ju ometi on.
Y: Määnseid?
X: Sobivus on vist kohane märksõna siinkohal.
Y: Ei ole. Konkreetseks minnes - ei ole sobivat sõpra. Võib ka olla, et olen liiga valiv. Või liiga ühes kinni veel - kui sellega ei sobi, pole muid vajagi...
X: Seniks kuniks.
Y: Ma küsiks vastu, et milleks mehele mina? Kas mul on õigus kellegi teise elu ära rikkuda oma hingelise segaduse, ebaloogilisuse, ülereageerimise ja ebastabiilsuse puhangutega? Mida ma peaks peale hakkama psüühiliselt õrnema olevusega hetkedel, mil ma ennastki ei talu?