"Kallis, Sa oled väga kallis!"
"Rakas, Sinä olet ihanaa, tiedätkö?"

Ma tean, kallis.
Täpselt nagu Sinagi.
Keegi pole rohkem kallis kui ma ise.
Keegi pole vähem kallis kui ta ise.
"... et parim suhe on see, kui armastus kahe inimese vahel on suurem kui ühe vajadus teise järele."

Mis jama see on, et inimesed portreedel on nii tõsised? Mida sellised pildid nende isiksuste kohta õigupoolest ütlevad?
Igatsen lähedust sarnase huumorimeelega, vaba vaimuga, eneseteadlikkusega. Vähese huviga elu ja inimeste vastu palun mitte tülitada.
Mulle meeldib viimasel ajal õlgu kehitada. Ja mis siis?
Miski pole rohkem oluline kui see, mis on parasjagu oluline. Kunagi minevikus võis olla teisiti, kunagi tulevikus võib olla teisiti. Praegu on nii. Ära karda küsida, kuidas on.

"Järjestetään nyt minttu-suklaa bileet!"
Hyvä idea! Kitti!
Ranskalaiset pastillit pakk tühjeneb üha enam. Tuledesäras Tallinn läheneb üha enam. On Jüri Põõsa väisangu eelõhtu ja mulle ei anna rahu mõte, et võiks teda sihikule võtta piparmündišokolaadi läätsedega ja motiiviks tuua mõtte, et tema egoistlikest kaalutlustest lähtuv madal baasturvalisus läheb teravasse vastuollu minu isiklike ja inimõigustega näha enda sünnipäevapidustustel soovitud isikuid. Jüri, te olete nimekirjast maha tõmmatud!