X: Milleks sulle mees?
Y: No mis küsimus see on? Nagu sexjalinnas või?
X: Ütle, miks?
Y: Seks, et ma ei ole lesbi, vat!
X: Ja siis?
Y: Siis on see, et vaja oleks kellegagi hellust jagada.
X: Ma mõtlesin pigem, et milleks sulle üldse mees, kui sulle meeldib omaette elada.
Y: Vat hea küsimus. Kas ma peaksin sellele vastust teadma? Kas sina tead?
X: Ehk oleks sul kasulik see vastus endas leida.
Y: Mmmm... ma arvan, et loodan leida kaaslast eelkõige. Et siis nagu sõpra, kes oleks midagi enamat. A ilma sõpruse, usalduse ja mõistmiseta ei tuleks kohe midagi välja.
X: Säänseid sõpru sul ju ometi on.
Y: Määnseid?
X: Sobivus on vist kohane märksõna siinkohal.
Y: Ei ole. Konkreetseks minnes - ei ole sobivat sõpra. Võib ka olla, et olen liiga valiv. Või liiga ühes kinni veel - kui sellega ei sobi, pole muid vajagi...
X: Seniks kuniks.
Y: Ma küsiks vastu, et milleks mehele mina? Kas mul on õigus kellegi teise elu ära rikkuda oma hingelise segaduse, ebaloogilisuse, ülereageerimise ja ebastabiilsuse puhangutega? Mida ma peaks peale hakkama psüühiliselt õrnema olevusega hetkedel, mil ma ennastki ei talu?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar