esmaspäev, 26. juuli 2010

Jumal kui sparringupartner ehk... usutunnistus

M: ning seda rõõmu hinge tahaks minagi, kuigi viimasel ajal valitseb hinges hoopis rahutus ja rahulolematus
K: miks rahutus ja rahulolematus?
M: oh.. kes seda täpselt teab..
K: sina tead
M: eks on asju mida tuleks muuta ja asju millega leppida.. ning kõigest sellest tuleks eelnevalt aru saada
K: no mai tea, kas sinu jumala juures selline palve aitaks ;)
M: minu jumala? Hmm… kas mul on jumal?
K: ikka on. mis paneb sind arvama, et ei ole? see mõttekaaslane, kes ütleb sulle, et see ei olnud praegu hää ja see jällegi ole suurepärane?
M: mul on tunne, et aeg-ajalt tulevad mõned inimesed, kes suudavad selle suure seina sisse, mis on inimese ja jumala vahel, teha väikese augu või tillukese akna, kust paistab jumalikku valgust, kuid siis tulevad järgmised inimesed ja panevad selle akna hoolikalt kinni ja katavad religiooniga..
K: jah, see on tuttav tunne
M: jumalaid on tulnud ja läinud, kas sellepärast on jumal surnud?
K: põle surnt, sest põle sündinud, on üks ja kogu aeg ja kõiges
M: me valame jumala vormi, mis meile meeldib, kuid see ju ei tee teda selliseks
K: nuh, see on see inimeste pöörane terviklikkuseihalus, mis mumeelest jumala juures läbi ei lähe. nimetagem seda siis Kõiksuseks
M: ... me oleme targemaks saanud ning avastanud, et taevast edasi on kosmos ja et universum on üüratult suur..
K: nii on vast lihtsam aduda, et vormi valamiseks on inimene väeti
M: ... ja siis arvame, et kuskil on üks taat, kes meiega kõvasti tegeleb..
K: päris pöörane idee, kas pole ;) ja äärmiselt piiratud kujutlusvõime
M: ... noh.. oma aja kohta oli see piisavalt progressiivne. mitmest tehti üks..
K: ma loodan, et piiratud kujutlusvõime on samasugune kübe Suurest Plaanist nagu mõningad taotlused jumalat monopoliseerida
M: mnjaa.. monopol on seda parem, mida kõrgemal sa seda haldaval püramiidil asud
K: no aga milleks Kõiksusele püramiid?
M: tipust on hea vaade..
K: seda püramiidi on vaja ju ainult inimestel. vohh, sa aitasid mul tulla heale ideele: minu jumal on nagu väikestviisi suhtluspartner, vahendaja, kes suudab teha hoomatavaks ja inimlikult talutavaks kõiksusetunnetuse. ma ei personifitseeri teda parraka taadina, üldse ei tee teda inimesekujuliseks, see on selline mentaalne suhtluspartner
M: sparringupartner
K: ei, mitte päris. pigem nagu sõber ikka. meil ei ole võistlevad suhted
M: noh.. ta on sinust parem "mängija", kuid aitab sul areneda mängides sinuga, kuid sinu tasandil… mitte võistluse, kuivõrd arengu mõttes..
K: siis peaks meil ikkagi olema üks ja sama eesmärk: mäng (Elu) võita, aga see ei ole nii. see on minu eesmärk, aga tema ei ole mängija. noh, ühesõnaga, seoke see minu jumal on, kes aitab mul suhtes Kõiksusega toime tulla: et ma selle suurusest ei muserduks ega teisalt ennast sellest ülbelt ülemaks ei peaks. mis võib ka juhtuda, kui näha ainult pisidetaile ja arvata, et need on tühiasi
M: vajalik sell
K: väga vajalik sell. aga tema ei ole see, kes mind karistaks või näppu viibutaks ja "häda ja viljaikaldust saadaks". sestap mul ongi selline palve, et ma saaks aru, mis sõltub minust (minu tegudest ja ostsutest) ja mis mitte
M: oo.. kas sa mõtlesid selle palve ise välja?
K: ei, niipalju nutti mul küll ei ole. ma ei tea täpset autorit, aga erinevates sõnastustes olen kohanud seda mitmel pool

Kommentaare ei ole: