neljapäev, 7. aprill 2011

Turvanaine

Kunagi ennemuiste.

M: „Ma ei taha kuulda, mida sa kusagil mujal kellegi teisega teed.“
K: „Hüva, sa ei pea seda kuulma.“
M: „Ma väga kardan sind kaotada. Ma ei taha sinust ilma jääda.“
K: „Mind ongi raske kaotada, vaata kui suur ma olen! Ja ilma jääda saab pigem siis, kui mina sellega nõus olen. Ma ei loobu naljalt neist, kelle kord sõbraks olen tunnistanud. Sa oled vaimustav, su pesa on mu turvapaik ja hingekosutus, su veinid ja gurmee tõeline nauding, sinu hääl üks lummavamaid, mida tean. Siiski, otse ja ausalt, kui sul on vaja naist ja perekonda, mida sa vägagi väärid, siis minu peale ei maksa loota.“
M: „No vaatame, mis sest asjast saab. Ma ei ole ka eriti see tüüp, kes mitu rauda igaks juhuks tules hoiab. “
K: „Siiralt, ma hoolin sinust nii palju, et igal juhul rõõmustan, kui sul hästi läheb.“

Eile või pigem mõni aeg lähiminevikust.
M: „Ma pean sulle midagi ütlema, sest pean seda õigeks.“
K: „No mida?“ (kuigi seda on kerge aimata nii näoilmest kui kehakeelest, aga aus inimene, las kasutab emakeelt.)
M: „Ehh, seda on nii raske sulle öelda, sest ma ei taha, et sa kurvastama peaks või haiget saaks.“
(Enda vastu aus olles, sellise stseeni välistest tundemärkidest lähen ma juba sisemiselt ärevaks küll. Läksin juba tookord, kui ta alles pika helisemise peale toru võttis ja hääles ei kõlanudki seda soojust, mis tavaliselt. Kuigi ega ma muud ei tahtnudki, kui öelda, et Eesti võitis Uruguayd!)
M: „Ma pean tunnistama, et mul vist hakkab siin üks lootusrikas suhe tekkima… et see maailm saigi tookord paremaks.“
(ja mida muud ma siis kogu aeg olen soovinud? Teades selle armsa inimese vajadusi, talle neid sageli meelde tuletades…)
K: „Ma olen siiralt rõõmus sinu pärast. Enda pärast ma üliväga õnnelik just ei ole. See on kummaline tunne hakata kolima välja kellegi elust, kuhu õigupoolest ju sissegi kolitud pole. Kummaline on harjumuse jõud. Mul tuleb lahti saada harjumusest olla sinu juurde alati väga oodatud, see vist ongi kõige nukram asja juures.“
(ja lahti saada ka sellega kaasnevast enesehaletsusest ja üksindustundest…)

p.s. ma pean nüüd saama füüsiliselt raske ja finantsiliselt kerge rännu osaliseks, soovitavalt mäed vms.

1 kommentaar:

Ajuhaamer ütles ...

Justminu mõte - mäed,või midagi muud füüsilist! Teeme ära!