Hommikul vaja raamatukokku ära viia:

• "Psühhoteraapia tee-seda-ise meetodil"
• "Sinu loomuse nõrgad kohad"
• "Elu on hoiak"
• "Saad kõik, millest loobud. Elu paradoksid"

Sest eesti keeles on ilmunud järjekordne köide Pratchettit. Ehk ainult kallistuste raamat suudaks sellele midagi lisada.

Eile õhtul ööpimeduse varjus avastasin puukuurist allveelaevnike õppebaasi. Olen Soomes oma silmaga näinud, et isegi suured palgid ujuvad vee peal. Meile küttematerjaliks varutud haluriit järgis sõltumatuid loodusseadusi ja ootas päästmist vee all.

Plaadipoes Free Records Shop vms nagu neid väljamaal kettidena vedeleb leidsin tugevama pühaduseteotuse kui Tuljakuga põrandal aelevad Viljandi kultuuriakadeemikud. Hetkel on minu jaoks muiratuste tipuks CD "The Best of Pärt". Hoidku Grammyd ja Emmyd selliste asjade eest! Oleks teand, poleks kodust väljagi läind!

Traumapunkti püsiklient

on meite pere noorim võsu!
Seekord siis vasak pöial kipsi. Ei midagi kontemurdvat, aga igaks 10 päevaks siiski. Arstide reaktsioon andmebaasi päringuvastusele (meil on siin Tartus tehnikasajand käsil ja kõik visiidid kenasti kokku loetud) oli midagi sarnast, et: sa satud siia päris tihti! Ja tegu ei ole teps mitte poisslapsega, kes kõikide tõenäosuste kohaselt endale alatasa viga teevad.
Koduteel üritasime kahekesi teha nimekirja kõigist juhtumistest, mis lõpuks ikka tuttavasse paika Puusepa tänaval viinud. Issanda päike läks enne looja, kui nimekirjaga valmis saime või üldse kõiki meenutada suutsime.
Mulle meenusid drastilisematena lugu sellest, kuidas koos täiesti turvalise laste söötmistooliga saab pikali ja moka lõhki kukkuda ja sellest, kuidas nöörredelilt litaki vastu maad selja ja kukla peale kukkuda. Viimasega kaasnes nädalake lastekirurgias, kus oli päris lõbus ratastel voodiga ja ratastooliga mööda koridori kimada, mäletad? Üks lugu, mis traumapunkti ei viinud meditsiinitöötajate kohalolu tõttu, juhtus sama uskumatult kui tänane: lihtsalt jalutad rahulikult ja vaatad hetkeks kõrvale ja ootamatult ilmub tähelepanu fookusest välja jäänud kohta post, mille vastu oma kulm lõhki ja veri lahkama lüüa! Kõikide lugude praavitamise juures pole mina saanud toeks olla, küll on saatjateks sattunud vanaemad või koguni muusikakooli õpetajad. Püsiklient juba teab, kuhu pöörduda ja kuidas käituda, milline on traumapunkti töökorraldus ja kus toas on röntgeniaparaat või kus seotakse ja pannakse kipsi.

Ega ma ise palju parem ole. Suur inime, aga käib suvel, väiksed varbad õieli. Nende lahastamist plaastriga neljanda varba külge ma juba tunnen. Möödunud suvel suutsin aga murda neljanda varba enda ja siis tuli küll spetsialistide poole pöörduda. Selgus, et suuremat kuntsi polegi, tuleb vaid järjekorras kolmanda varba külge teipida.

Nohu profülaktika

Nutmisest paistab tõhusalt abi olevat. Ei meenu, et mul viimase aasta jooksul oleks tõsisemat nohu esinenud, tavaliselt on neid 3-4 hooaja jooksul.

Väga raske on endaga silmitsi seista. Panna ennast uskuma, et ma olen paremat väärt, et ma suudan. Panna ennast tegema seda, teist või kolmandat lihtsalt enda jaoks, mitte kellegi teise pärast, mitte kellegi tahtlikuks või tahtmatuks mõjutamiseks. See on võigas, kuidas tumm äng tegutsemist pärsib.

Nädalavahe on ju läinud päris kenasti, patt oleks kurta selle üle. Nuriseda saab ikka enda üle. Hingetohter soovitas mul tungivalt mida teha? Et aprilli alguseks oleks lõpp millel? Mälu on jälle selektiivselt käitunud... Lõpetada põdemine ühe suhte pärast, teha sellega lõpp, jätta see minevikku, korraldada kasvõi mingi ärasaatmistseremoonia, aga mida siis konkreetselt ma tegema peaks? Kirjutama sellest näiteks kiri ja siis ära põletama. Sest ükskord peab lõppema selles haavas sorkimine, ütleb ta. On teine juba liiga kaua lahti olnud ja mädanemagi läinud. Tõesti-tõesti. Võib-olla aitab...

Üks hirmutav asi veel. Kuidas kurat ma aru saan, et miski on läbi põetud, kaputt? Olen viimati näinud, et jama korral tulevad ka need kollid kapist välja, mida ma ammu arvasin sinna maapakku saadetud olevat, täiesti teadlikult kusjuures. No et nendega seoses ei ole enam mingit emotsiooni, need juhtumid mu elust on lõpetet, ammendet, andeks antud ja maha maetud. Aga hirm on jäänud, tuleb välja. Hirm, et asjad, mida ma ei taha korduvat, korduvad siiski ja ma ei oska endiselt nendega hakkama saada. Sitasti teinud oma elukooli õppetükke – ja seda on raske endale andeks anda. Tubli, kaks! – Istu!

Piiksukontroll

Hoolikaima lennundusturvaja tiitel tuleks anda sellele naistöötajale Amsterdami lennujaamas, kes lahendas minu kuidkestnud piiksumise saladuse. Viimase kolme kuu jooksul on mul tulnud erakordselt palju aerodroomide turvaväravaid läbida ja tean juba ette, et lihtsalt see ei lähe - piiksud ja punaste tulukeste virmalistemäng on kindel. Enamikus väravatest on tulnud ka läpakas kotist välja kakkuda ja lindile läbivalgustamiseks anda. Isiklik väravaläbimine on päädinud aga alati kõrvalekutsumisega. Küll on mind siis kombeldud ja metalliotsijaga viibeldud! Viimatine usin pinker aga palus mul saapad jalast võtta ja viis need isiklikult läbivaatusele. Pärast seda ei piiksunud enam miski. Häh, aga keegi varem ju ei uskunud, kui osutasin, et piiksumise põhjuseks võivad olla metallist kaunisklambrid saapasäärtel, 3 tükki kummalgi.

Holland

Kirjast kodumaile:
Hollandis olevat erakordselt külm märtsi kohta, nõnda ei õitse siin veel ükski lill. Vastuvõttev professor muretses meile peale majutuse ka jalgrattad kasutada, sest see pole siin spordiriist, vaid ikka liikumisvahend. Kui Eestis liigub teedel igasugu olukorras autosid, siis siin võib sama öelda rataste kohta ja kõige suurem ime on see, et olgu kuitahes logu välimusega ratas, oma põhiülesannet - liikuda jalgade jõul ja kiiresti - täidab ta suurepäraselt! Kui Eesti rattavargad on spetsialiseerunud üldiselt parematele ja stiilsematele ratastele, siis siin võib mõnikord rattatajäänu suurim kahju olla väärt rattalukust ilmajäämine.

Lendav Hollandlanna - Rootsi kunn ootab: jäin täna Akademibokhandeln’is jutlema ühe vanahärraga. ta äratas tähelepanu sellega, et seisis seal riiulite vahel ja VILISTAS. väga musikaalselt ja meloodiliselt. Jutu jätkuks tuli välja, et ta on ajaloolane ja tal oli sõja järel eestlannast girlfriend Maimu Susi :) vägailus tüdruk, muide ;)

Karu suudlus: ja tema ise oli? mati hunt? ja nyyd l2hed talle mehele?

Karu suudlus: muuseas, mida ta eelmise k88lfrendiga tegi? marineeris ja pistis tynni?

Lendav Hollandlanna - Rootsi kunn ootab: :D:D:D põgenesin ta juurest jooksujalu kui tuhkatriinu, sest kell juba lõi oma kaheteistkümnendat minutit ja 15ndamal minutil pidi 700 meetrit eemal ülesmäge hakkama järjekordne loeng

Karu suudlus: jah, v2lismaalased on m6nikord pealetykkivad

Lendav Hollandlanna - Rootsi kunn ootab: üldse mitte, ma unustasin lihtsalt kella täielikult - ta oli nii võluv oma vilistamisega.

(siseruumides vilistamine olevat kirjutamata tuleohutusreeglitega keelatud)

Riiulil, mille ees kohtumine aset leidis, lebasid ahvatlused nagu Design – a crash course (kõlbab nooresoo harimiseks) ja Icons of design. The 20th century. Mis me järeldame sest? Et Rootsis asub Ühispange emapank SEB ja raha kulutada on sellevõrra lihtsam ja leebem.

Rootsi kolmas kanal on täna õhtul vene maffia ja puna-armeelaste päralt. Alul maadles nendega Roger „Octopussy” Moore 007, nüüd antakse venekeelse süldimuusika saatel tuld. Die Hard mitmes? Visalt, väga visalt surevad sunnikud... Much work and no play makes Jack a dull boy.

Kõigi maade depressiivid,

olge üksi!
käige jala!
närige lume alt muru!
pange ennast koopaelaniku kombel tuld nühkides põlema!
kannatage kurbi nädalavahesid ja riiklikke ning kiriklikke pühi!
tõmmake telefon seinast, sest nagunii ei helistata!
unustage oma e-posti ja reality-aadress, sest nagunii ei kirjutata!
tõstke uks hingedelt maha, sest lahtisest uksest juba sisse ei murra!
tõmmake pesupulbrit, kamajahu ja linnugrippi ninna!
vahtige kakakarva lage ja põrandat, see on kõige moodsam!
motoorse rahutuse korral tehke talisuplust, jäässe auku raiumata!
unustage 4 asja, mida te tahaks teha ja 4 kohta, kus tahaks olla ja 1 inimene, kellega tahaks olla!
lubage end kasutada Jala-Mati, Pesu-Kati ja Seatalitaja-Kirkena!
laulge maailmatasemel masendavaid eesti ballaade, eriti "Kuldnaist" ja "Karsket neidu"!
hoiduge lähikontaktidest nii maaväliste kui -siseste olenditega!
jääge tasaseks ja ujedaks nagu Hilja Saanaru, lapselikuks ja kergeusklikuks kui Mai Gaad!
pidage vägisi oma sõbraks kõiki inimesi, karvaseid ja sulelisi, kes teile haiget teevad - sest just neid armastamata ei vääri te ise armastust!
kulutage oma aeg, energia ja raha lakkesülitatud lubaduste, lootusrikka meeleheite ja omanabatantsu-trennide peale!
uskuge ikka müüte sellest, et ise olete süüdi ja ülejäänud on teiega niiiiiiii ilusti ja ausalt käitunud, kui halb iseloom või halvad ilmad vähegi lubavad!
vaimuenergia säästuprogrammi nimel, ärge olge rahul ei oma ennemineviku, kestva oleviku ega progresseeruva tulevikuga!

Toivo Aavik kirjutab "Pere ja Kodu" viimases numbris:

"Tüüpiline üksik sööb palju, magab palju, nutab sageli, tarvitab alkoholi või rahusteid, vaatab ohtralt telerit."

Seega viiest neli tunnust on olemas. Viimast asendavad raamatud. Kas see loeb? Bridget Jones vastab ka nimetet tunnustele päris hästi.

"Huvitaval kombel kipuvad üksindust tundvad mehed süüdistama selles ennast, samas kui naised näitavad näpuga rohkem teiste peale. Ka teatud iseloomuomadused võivad soodustada üksindustunnet. --- Neil on madal enesehinnang ning nad tunnevad süüd ja lootusetust. "

Eehh, mis on siin tegelikult põhjus ja mis tagajärg? Esimest korda tundsin seda nii 14-15-aastasena ja sestpeale olen teistele näpuga näidanud? Ei usu...

"Emotsionaalne üksindus viitab lähisuhete, eriti intiimsuse puudumisele. Suhete kvaliteet on madal. Mõned inimesed leiavad võõrastega kergesti kontakti ja võivad olla seltskonna hingeks, kuid kõik suhted jäävad pinnapealseks."

Objektiivselt võttes olen sunnitud sellega nõustuma. Sedasorti üksindus tundub üsna tuttav.
Nõustun ka järgnevaga:

"Inimesel peab olema arusaam, kes ta on, ning see arusaam ei tohi sõltuda sellest, kas teised suhtuvad temasse halvakspanu või heakskiiduga. Eneseidentiteedi puudumine takistab tõelist lähedust ning toob kaasa suhtlemisraskusi, sest inimesel on keerukas ennastki taluda."

Lähen siis seda eneseidentiteeti arendama. Tšau-pakaa!
P.S. Sõbrad, kes te seda lugema juhtute, te saate aidata mul ennast leida! Kui mitte varem, siis 50. sünnipäeval ja satelliidifotode kaudu...