esmaspäev, 29. mai 2006

Tavajuuraka arusaam elektrienergiast

Juurakate esseedes on sageli peakangelaseks keegi "tavainimene". Minul kui "tavafiloloogil" kogemus selliste elukatega puudub, ausaltöeldes.
Päeva laeng on aga käes "tavajuuraka" arusaamast elektrienergia olemuse kohta:
"Asja näol on tegemist füüsilise ehk kehalise esemega. Kehalisuse all tuleb mõista ruumiosa täitvat mateeriat, seega midagi sellist, mida saab käega katsuda ja sellisel viisil ka ära võtta, hõivata. Seega ei kuulu asja mõistesse elektrienergia. Tänapäeval teatakse, et elekter ei ole midagi muud kui elektronide liikumine ning et elektronid on vaadeldavad asjadena. Kui keegi lülitab oma tarbija võõrasse vooluvõrku, siis liiguvad elektronid võõrast valdusest tema valdusesse, tema elektrijuhi kaudu tema tarbijasse. Karistusõiguslikult ei ole sellel tõdemusel siiski praktilist tähtsust, sest elektrone ei ole võimalik hõivata, st kätte võtta ja ära viia nagu muud asja."
Et kas keegi "tavafüüsik" oleks nüüd nii lahke ja seletaks mulle ära ühe lihtsa juhtumi. Oletame, et keegi surkab mind juhtmeotsaga kätte, käelaba sisse. (Selliseid katseid kirjeldati tegevat bioloogid konnade jmt peata olevustega) Juhtme teised otsad on lülitatud (võõrasse) vooluvõrku. Minu käsi on siis minu tarbija ja elektronid (võõrast) vooluvõrgust on minu käe sees ja olen nad kätte saanud. Aaa, nojah, ma ei saa neid ära viia... sest vool ja elektronid takkapihta panevad mööda keret otse maasse. Kui mul kummikud jalas on?
Minul oli koolis füüsikaõpetaja, kes tuletas tütarlastele korduvalt meelde, et elektronid ei ole rohelised hernekesed ega põruta mööda juhet ise kusagile, vaid võbelevad viksilt silmaga hoomamatul trajektooril. Kas vahepeal on midagi uut selgunud?

Kommentaare ei ole: