Mul ei ole midagi selle vastu, et Sul hästi läheb. Ei, tõepoolest, mulle meeldib väga, kui Sa õnnelik oled. Sulle sobib õnnelik-olemine. Nagu igale teiselegi inimesele.

Aga praegu pean ma seisma oma vajaduste eest. Ise enda eest. Ma ei saa praegu rohkem hoolida kellestki teisest, ükskõik kui kallist inimesest. Sest mängus on ei rohkem ega vähem kui Minu Elu.

Ohh, ma olen enamjaolt nii püüdlik teiste sõnadele alluma! Et kui keegi ütleb: "Ole õnnelik selle üle, mis sul on!", siis ma tunnen end võimetu tohmanina, kui ma seda ei suuda. Aga tunne on ehe! See tunne ei kao palja ütlemise peale ja ma ei muutu õnnelikuks selle üle, mis mul on. Olen ikka veel katki, poolik ja sihitu.
- Ja miks see sind nii kohutavalt endast välja viib?
- Sest see toimus minu endaga. Ma ei saanud seda kusagilt lugeda ega eemalt vaadata ja seda on raske kirjeldada, kuid see kõik on kohutavalt tõsi ja kohutavalt lähedal.