Silmavärvlas

"Tere taas!" Vaatan oma lemmik-kosmeetikule sügavalt silma.
"Kas kulme ja ripsmeid on mahti värvida?"
"Jaaa! " Nüüd on tema kord mulle sügavalt silma vaadata.
"Kuidas mjeil siilmad olid? Iikka musstaga? Ja kullmud? Needolid vist tumeprjuunid, eksolje?" Reipus ja entusiasm on tema hääles nii kodused, ilmselt seepärast ta mu lemmikuks saigi.
Ometi on ta pilk täna kuidagi kurb ja kahetsusega kuulen: "Teaate, mjeil ei ole tääna vjett üldse prjaegu. "
Minu pettumust nähes lohutab: "Peaate vist kaua ootama..."
Ma ei lase end heidutada ja kougin kotist pooleliitrise joogiveepudeli: "Mul on omal vesi kaasas! Kas sellest piisab?"
Sära ilmub tema silmisse. Saame kaubale.