Tõeliselt nukker uudis enne sõbrapäeva

«Me nimetasime selle hüljatud täheks, kuna ta on nii jõuliselt oma kodust välja visatud,» rääkis Harvard-Smithsoniani astrofüüsikakeskuse astronoom Warren Brown.

MIS OLEKS JUHTUNUD, KUI SA EI OLEKS TEDA PÄÄSTNUD?
"Jah! Päike oleks ju täpselt samamoodi tõusnud, eks?"
EI.
"No kuule! Seda ma nüüd küll ei usu. See on astronoomiline fakt."
PÄIKE EI OLEKS TÕUSNUD.
Susan pöördus tema poole. "Tõesti? Palun ütle, mis siis oleks juhtunud?"
MAAILMA OLEKS VALGUSTANUD AINULT HÕÕGUVAST GAASIST KERA.
Natuke aega sammusid nad vaikides.
"Aa," tegi Susan vaikselt. "Sõnadega keerutamine. Mina arvasin, et sa oled otsekohesem."
KUI MA ÜLDSE MIDAGI OLEN, SIIS OTSEKOHENE. SÕNADEGA KEERUTAMINE ON INIMESTE ALA.
"Hea küll," ohkas Susan. "Ma saan ju aru, ega ma rumal pole. Sa tahad öelda, et inimestel on vaja... väljamõeldisi, et elu talutav oleks."
KAS TÕESTI? JUSTKUI MINGI ROOSA TABLETT? EI. INIMESTEL ON VAJA VÄLJAMÕELDISI SELLEKS, ET NAD OLEKSID INIMESED. ET NAD OLEKSID JUST SEAL, KUS LANGENUD INGEL JA TÕUSNUD AHV KOKKU SAAVAD.
"Siis on ikka vaja kõiki neid Hambahaldjaid? Orikavanasid? Väikesi..."
JAH. HARJUTAMISEKS. KÕIGEPEALT TULEB ÕPPIDA USKUMA VÄIKESI VALESID.
"Et me hiljem suuri usuksime?"
JAH. ET TE USUKSITE ÕIGLUSSE. HALASTUSSE. KOHUSTUSTESSE. SELLISTESSE ASJADESSE.
"Need on ju hoopis midagi muud!"
ARVAD NII? SIIS VÕTA UNIVERSUM, JAHVATA SEE KÕIGE PEENEMAKS PULBRIKS, LASE LÄBI KÕIGE PEENEMA SÕELA JA N Ä I T A MULLE KASVÕI ÜHTAINUST ÕIGLUSE AATOMIT, ÜHTAINUST HALASTUSEMOLEKULI. JA IKKAGI... Surm tõstis käe. JA IKKAGI KÄITUTE TE NII, NAGU OLEKS MAAILMAS OLEMAS MINGI IDEAALNE KORD, NAGU OLEKS UNIVERSUMIS MINGI... MINGI Õ I G S U S, MILLE JÄRGI MAAILMA HINNATA.
"Jah, aga inimesed p e a v a d sellesse uskuma, muidu poleks ju mingit m õ t e t..."
TÄPSELT SEDA MA ÖELDA TAHTSINGI.

(Terry Pratchett "Orikavana")