Silmavärvlas

"Tere taas!" Vaatan oma lemmik-kosmeetikule sügavalt silma.
"Kas kulme ja ripsmeid on mahti värvida?"
"Jaaa! " Nüüd on tema kord mulle sügavalt silma vaadata.
"Kuidas mjeil siilmad olid? Iikka musstaga? Ja kullmud? Needolid vist tumeprjuunid, eksolje?" Reipus ja entusiasm on tema hääles nii kodused, ilmselt seepärast ta mu lemmikuks saigi.
Ometi on ta pilk täna kuidagi kurb ja kahetsusega kuulen: "Teaate, mjeil ei ole tääna vjett üldse prjaegu. "
Minu pettumust nähes lohutab: "Peaate vist kaua ootama..."
Ma ei lase end heidutada ja kougin kotist pooleliitrise joogiveepudeli: "Mul on omal vesi kaasas! Kas sellest piisab?"
Sära ilmub tema silmisse. Saame kaubale.

Oli kord "Hampelmann"...

ja selles hamplemannid Kaarel ja Jüri ja Lauri. Laulsid elust enesest, ka minu MK-60 kasseti peal. Erinevalt Keilist ma mäletan, et aasta siis oli 1982 (või tõepoolest, äkki oli ikka 1984?) ja lindistanud olin kõik selle kordi ja kordi kuulatud lemmikmuusika televiisorist. Sõnade treimises kahtlustan tänaseni Aimlat, Priitu. Kirjandusteraapilisena annan siinkohal endast ära ühe "Hampelmanni" laulu sõnad, mis kummitavad juba nädalakese:

"Hea sõber, seekord mu jutt on kasin,
sul ainult ütlen, sind armastasin
tol kaunil aastal, mil kohtusime
su leebes linnas, see oli ime..."

Feast day of St Hydroc...

St Cyproc, St Paroc, St Macroflex and St Vivacolor Fenestra. Palju õnne sünniaastapäevaks, Karl Marx ja Sören Kierkegaard, olgu muld teile iga aastaga ikka kergem ja kergem!

Tänane midagi-hingele-tsitaat on Jostein Gaarderi "Apelsinitüdrukust".

"Kuid unistusel millestki ebatõenäolisest on oma nimetus. Me nimetame seda lootuseks."

Päeva sibul on teostatud õlipastellidega: seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline.

Ja küsimus kuulajatele: millisest teosest on pärit järgnevad read?

"Näe und, ilmsi võimatut und,
löö väed, puruks võitmatud väed!
Su trots võitku hirmu ja valu,
kui ees surmaõudusi näed.
Su arm olgu kirgas kui jää,
loo kord keset valede kaost.
kui käed enam mõõka ei hoia,
siis täht haara tähisööl paost.
...
Mis iganes teed, olgu õigluse heaks,
ka siis, kui ta nimel sa põrgusse minema peaks..."

Kui imetabaselt erinevad on inimesed!
Näiteks armas sõber M (mees, Tallinn) arvab, et "lihtsalt sa ei ole leidnud seda õiget kellega pidevalt lähedane olla". Näe mina, ullike, jälle ükspäev arvasin, et olen.
Aga hea sõber A (naine, Tartu) teab, et iga kandi pealt klappiva inimesega ei pruugi ometi suhe välja tulla ja elu põhiväärtused on hoopis muud.

Mis viga, mis viga?!
See on viga, et ma ei tea, kuidas edasi olla ja elada...

kuda mina ja Anu teadust teeme

Leidsime, et teaduse kirjutamine on üks keeruline ja stressav värk meie mõlema jaoks.
Psühholoogid teevad eksole täpselt kavandatud katse. Filoloogid arendavad üldiselt teoreetilist juttu - tõestamaks midagi keeleinstituudi kartoteegikastis nummer X sedelile Y kukkunud tindiläraka kohta. Või tekstikorpuses kadumaläinud jutumärkide kohta. Nii on jõle vaevaline teadust teha, et võtad aga keeleteadusele sobiva metoodilise retsepti ja kirjutad selle järgi publikatsiooni valmis.
Meil mõlemal on kodus igavene hulk retseptiraamatuid, -vihke, lehekesi. Neid on nii kohutavalt palju, et tundub lootusetu midagi sobivat neist välja valida. Sestap lähtume realistlikult kapi sisust ja läheneme kokkamisele loominguliselt. Mõnikord ei kuku küll välja päris eeldustele vastavalt, aga enamus kordi on uudistega rahule jäädud.
Nii võiks ka teadust kirjutada. Vaatame aga, mis andmed ja teadmised ja tähelepanekud meil olemas on, läheneme kokkukeetmisele loominguliselt ja tulemus on sageli päris häää! See ei takista meil uusi ja põnevaid retseptiraamatuid lugemast, mõnigi tark iva või näpunäide jääb ju neist külge. Ometigi on jabur loomingulisel kokkamisel pidevalt trivia allikatele viidata või ära märkida, et see on peaaegu nagu kohupiima-mannakook, kuid manna asemel on leivapuru ja kohupiima asemel munavalgevaht.

My soul is swallowed up in sorrow

Lexicography Listis
arutletakse juba nädal aega ülalmainit väljendi üle.
Olevat tõlge ühest kreekakeelsest idioomist (PERILUPOS ESTIN hH PSUCH
MOU), mis inglise keeles võiks kõlada hoopis 'deeply grieved is the soul of me'. Kirjakohad piiblist samuti antud, neis esineb ka tõlge 'my soul is overwhelmed with sorrow'
Eesti keeli siis: (Mk 14.34) "Mu hing on väga kurb surmani." ja (Mt 26.38) "Mu hing on väga kurb surmani."

Allan Johnson, 'native speaker of American English' seletab väljendi tähendust:

a deep sorrow, made fuller by the figurative, poetic expression of it. Being "swallowed up" by this sorrow seems to communicate an idea of completeness - a sorrow so overwhelming that nothing else matters anymore. Saying it is "my soul" that is swallowed up in this sorrow adds still more to its completeness. My soul - the essence of all that I am; my very being and existence - have been overtaken by this sorrow.

Richard Rhodes lisab kognitiiv-semantiliselt manitsusi leksikograafidele:

"As for someone whose office is directly across the hall from George Lakoff's, I'll say this is not just a figure of speech, but a metaphor in the usual literary (pre-Lakovian) sense. Of course, George would have an analysis for it with 'swallowed up in sorrow' being doubly metaphoric, mapping large expanses onto faceless faces having virtual mouths, and then mapping sorrow onto a large expanse. But even though something along this line is the right analyses, it misses the point, as Lakovian analysis regularly does, that there are metaphors like this one are very conscious (in contrast to the MORE is UP kind). And that "loosens" the reins of metaphor, to speak metaphorically. /---/
The trick is that 'sorrow' is not a metaphorical expanse except when predicated of 'swallow'. This leads to the question of how to manage such collocational facts."

Mina ütleks lihtsalt:

Mu hing on mattunud kurbuse alla.
Mu süda on lõpmata kurb.
Mu hing on uppunud valusse.
Südamevalu on neelanud mu hinge.
Lõpmatu lein on haaranud mu hinge.

Ja nii ongi.

kosmonautigem tänast päeva!

Juuratudengid, kallikesed, ei unusta kaunist emakeelt ka täna!
Mitte-ehtsa tagasiulatuva jõuga deklareerib üks neist laialdasi teadmisi inimloomusest: "Unustada ei tohi ka psühholoogilist aspekti, mis on seotud inimolendi kõige levinuma tegevuse – eneseõigustamisega. "

Olge te tänatud, kullakesed, süda läks kohe kergemaks!

Suudlen teid kõiki -

tädi Marusja koos Belka ja Strelkaga