Amazing, Tartus juhib Jüri Põõsas bussi! Eile sõitis liinil nummer 4.
Säästukas müüakse "puust suusad", mis karbil oleva pildi järgi otsustades liigituks pigem kokkupandavaks kelguks. Jõuluvana peab ilmselt kepikõndi harjutama hakkama. Kõnnikeppe oli ka saada.

"Kallis, Sa oled väga kallis!"
"Rakas, Sinä olet ihanaa, tiedätkö?"

Ma tean, kallis.
Täpselt nagu Sinagi.
Keegi pole rohkem kallis kui ma ise.
Keegi pole vähem kallis kui ta ise.
"... et parim suhe on see, kui armastus kahe inimese vahel on suurem kui ühe vajadus teise järele."

Mis jama see on, et inimesed portreedel on nii tõsised? Mida sellised pildid nende isiksuste kohta õigupoolest ütlevad?
Igatsen lähedust sarnase huumorimeelega, vaba vaimuga, eneseteadlikkusega. Vähese huviga elu ja inimeste vastu palun mitte tülitada.
Mulle meeldib viimasel ajal õlgu kehitada. Ja mis siis?
Miski pole rohkem oluline kui see, mis on parasjagu oluline. Kunagi minevikus võis olla teisiti, kunagi tulevikus võib olla teisiti. Praegu on nii. Ära karda küsida, kuidas on.

"Järjestetään nyt minttu-suklaa bileet!"
Hyvä idea! Kitti!
Ranskalaiset pastillit pakk tühjeneb üha enam. Tuledesäras Tallinn läheneb üha enam. On Jüri Põõsa väisangu eelõhtu ja mulle ei anna rahu mõte, et võiks teda sihikule võtta piparmündišokolaadi läätsedega ja motiiviks tuua mõtte, et tema egoistlikest kaalutlustest lähtuv madal baasturvalisus läheb teravasse vastuollu minu isiklike ja inimõigustega näha enda sünnipäevapidustustel soovitud isikuid. Jüri, te olete nimekirjast maha tõmmatud!

Dialoogi modelleerimine

X: Milleks sulle mees?
Y: No mis küsimus see on? Nagu sexjalinnas või?
X: Ütle, miks?
Y: Seks, et ma ei ole lesbi, vat!
X: Ja siis?
Y: Siis on see, et vaja oleks kellegagi hellust jagada.
X: Ma mõtlesin pigem, et milleks sulle üldse mees, kui sulle meeldib omaette elada.
Y: Vat hea küsimus. Kas ma peaksin sellele vastust teadma? Kas sina tead?
X: Ehk oleks sul kasulik see vastus endas leida.
Y: Mmmm... ma arvan, et loodan leida kaaslast eelkõige. Et siis nagu sõpra, kes oleks midagi enamat. A ilma sõpruse, usalduse ja mõistmiseta ei tuleks kohe midagi välja.
X: Säänseid sõpru sul ju ometi on.
Y: Määnseid?
X: Sobivus on vist kohane märksõna siinkohal.
Y: Ei ole. Konkreetseks minnes - ei ole sobivat sõpra. Võib ka olla, et olen liiga valiv. Või liiga ühes kinni veel - kui sellega ei sobi, pole muid vajagi...
X: Seniks kuniks.
Y: Ma küsiks vastu, et milleks mehele mina? Kas mul on õigus kellegi teise elu ära rikkuda oma hingelise segaduse, ebaloogilisuse, ülereageerimise ja ebastabiilsuse puhangutega? Mida ma peaks peale hakkama psüühiliselt õrnema olevusega hetkedel, mil ma ennastki ei talu?