Keskkonnamaja seenenäitusel sain teada, mismoodi tavavahelik on mürgine. Nüüd ootan aeglast surma ja neerude kärbumist. Eks neid seenekesi ole söödud pika elu jooksul hea mitu tükki. Mina ja N lähtusime 1966. aasta seeneraamatust, mis väitis, et Lääne-Euroopa kirjandus pakub mürgisusega üle, tegelikult on need allergianähud, mis õrnu ja õitsvaid kapitaliste niidavad. See hea vabandus küll mitme aastakümne mürgiseene-einetele. Oijah, "ma süüa teeen, keeb pliidil seeen, keeb mürrgiseeeen..." Anu lähtus vist ema-instinktidest ja praakis kõik tavavahelikud välja.
Muus osas oli seenesaak väga ilus... kaks nädalat tagasi. Nüüd oli kogu see ilu lihtsalt jala pealt ära kuivanud, kuid kahjuks kuivanud seenteks ei kvalifitseerunud.