Suhtlemismängud

"Olgu-olgu," ütleb Täiskasvanu. "Seekord käitusid jälle pöörase Lapsena. Ja mida see sulle andis? "
"Nooh, ma nõudsin oma! Ja ma ju väljendasin tundeid, soove, tahtmisi. Küsisin ja uurisin, provotseerisin ja protesteerisin. Ja nüüd ma kardan veel rohkem, et minu juttu ega käitumist ei saagi tõsiselt võtta ja ma ei olegi väärt usaldust ega armastust."
"Ma vaatasin jah, et olid heitlik ja ajuti lausa hüsteeriline. Kuidas sa ise käituksid sellise tegelasega? Ükskord võib ka kõige kannatlikumal jaks otsa saada," analüüsib Täiskasvanu.
"See tagantjärele ähvardamine ja kättemaksumõtted olid ikka igitobedad! Meestega ei saa nii käituda, kui sa tahad, et sinust lugu peetaks. Võta ennast kokku ja unusta ta ära! Lase ta vabaks!" nõuab Vanem.
"Ma ei saa!" karjub Laps ja trambib jalgu. "See lugu teeb nii jõhkralt haiget ja ma tahan, et teised osalised tunneksid seda sama palju!! Kui keegi minust ei hooli, siis ei hooli mina kah!"
"Eks sa ise tea. Kuidas oma elu elad ja milliseid tundeid tunned," arvab Täiskasvanu ja Vanem noogutab takka, lisades "teisi selle eest vastutama panna ei saa."
"Häh, mõni võib kümme aastat oma armsamat ja armukolmurki taga nutta ja tulla siis mulle ütlema, et ole õnnelik selle üle, mis sul on! Lehvitada oma silmaklappe, mängida naiivitari ja arvata, et peab tingimata just selle mehega..."
"Kas selline võrdlemine muudab midagi paremaks?" tahab Täiskasvanu teada.
"Näed ju isegi, et ei muuda," targutab Vanem.
"Sina, raisk, pea oma pudrumulk kinni, kui ma vihane olen! Mida sa siis teed, kui ma toetust ja lohutust vajan, ah?! Ainult arvustama, manitsema ja kõike teadma oled sa mihkel!" raevutseb Laps.
"Ja sina nõuad kogu aeg tähelepanu, sa tänamatu ja ärahellitatud jõmpsikas! Pea meeles, sa ei ole maailma naba ja vastutama sinu käitumise eest pean lõpuks ikka mina! Oh, kui tüütu see kõik on," ärritub ka Vanem silmnähtavalt.

Täiskasvanu... kontrollib oma emotsioone, toetub faktidele ja jalutab kaalutledes minema.
Kaks kraaklevat rolli ei pane tema puudumist tähelegi.

E. Berne'i järele K. Korsen

Üleöö oli õuele kerkinud telklinnak. No 2 on ju juba mitu, eksole? Igati mugavustega varustet asum - ühes telgis oli valgus sees ja teises muusika. Vets ja vesi olid väljas, see tähendab majas.
Hommikul unise peaga vaatasin, et laager mis laager, kuigi öise pasteerimise jälgi magajatel märgata polnud. Olgu siis vähemalt äratusmuusika! Lootsin, et raske lapsepõlv on oma jäljed jätnud ja "tornist kaugele las kõlada fanfaar!", aga tühjagi - suutsin pillist kätte saada ainult paar haledat törtsu... Piisas sellestki.

Ühel päeval otsustasin ma loobuda... oma tööst, oma suhetest, oma vaimsusest... Ma tahtsin loobuda oma elust. Läksin hiide, et viimast korda kõnelda jumalaga.
"Mu jumal," ütlesin ma. "Võid sa mulle öelda ühe hea põhjuse mitte loobuda?"
Ta vastus üllatas mind.
"Vaata ringi," ütles ta. "Näed seda sõnajalga ja seda bambusetaime?"
"Jah," vastasin ma.
"Kui ma külvasin sõnajala ja bambuse seemneid, siis hoolitsesin ma nende eest hästi. Ma andsin neile valgust ja vett. Sõnajalg tuli ruttu maa seest välja, ta säravad rohelised lehed katsid maapinna. Mitte midagi ei võrsunud veel bambuse seemnetest. Kuid ma ei loobunud bambusest. Järgmisel aastal kasvas sõnajalg veelgi eredamalt ja külluslikumalt. Ja jällegi ei võrsunud midagi bambuse seemnest. Kuid ma ei loobunud bambusest," ütles ta.
"Kolmandal aastal polnud bambuse seemnest ikka veel midagi võrsunud. Aga ma ei loobunud. Ka neljandal aastal polnud bambuse seemnest võrsunud midagi. Kuid ma ei loobunud," sõnas ta.
"Alles viiendal aastal ilmus mullast nähtavale tilluke võrse. Võrreldes sõnajalaga oli see väike ja tähelepandamatu. Kuid kuus kuud hiljem oli bambusevõrse kasvanud rohkem kui 30 meetri kõrguseks. Ta oli viis aastat juuri kasvatanud. Need juured andsid talle tugevuse, et ellu jääda. Ma ei annaks oma loodule katsumust, millega ta toime ei tule," rääkis ta mulle.
"Kas tead, mu laps, et kogu see aeg, mil sa heitlesid, kasvatasid sa tegelikult juuri. Ma ei loobunud bambusest, ma ei loobu kunagi ka sinust. Ära võrdle end teistega," ütles ta. "Bambusel on teine otstarve kui sõnajalal, kuid nad mõlemad kaunistavad metsa. Sinu aeg tuleb," lausus jumal mulle. "Sa kasvad kõrgeks."
"Kui kõrgeks ma kasvan?" küsisin mina.
"Kui kõrgeks bambus kasvab?" küsis ta vastu.
"Nii kõrgeks kui suudab?" pakkusin mina.
"Jah," ütles ta. "Kiida mu loomingut, kasvades nii kõrgeks kui suudad."
Ma lahkusin metsast ja meenutasin seda lugu. Loodan, et see aitab sindki näha, et jumal ei loobu sinust kunagi.

Panin loo inglise keelest eesti keelde ümber. Sain loo Anult, kes sai selle oma hindust sõbralt. Tahan looga tänada oma sõpru. Kõiki.

Minu ridikül. Kertu käsul, minu tahtel ;)

Minu eelmainit mäletamistväärt füüsikaõps ütles muude elutarkuste seas ka seda, et: "Kontrolltöö ajaks paneme kõik asjad laua pealt ära. Ainult krokodillinahast ridikülid võivad jääda."
Ja üks teine, mäletamistväärt akadeemiline daam kasvatas wannabe-daame 1990ndate algul mõttearendusega: "Daam võib olla küll tüse, kuid tema ridikül ei tohi olla tüse. Daam võib olla küll närtsinud, kuid lilled tema vaasis ei või olla närtsinud."
Vist olen kehva ;) õpilane olnud, aga uue ridiküli ostan enamasti koos uue rüperaaliga. Viimatisoetatu on täitsa trendikas, teksariidest päälistuse ja termonailonist sisemusega, pane selga või üle õla! Sisu:

• rüperaal Ordi Endurio (spetsifikatsioon no ei püsi meeles!)
• rüperaali toitejuhe, kahes jaos
• väline lasersilmaga hiir
• üks kuni mitu mappi paberitega, mida peaks lugema, aga enamasti ei jõua
• rohelise marmori mustriga vihik, kuhu tahaks, aga enamasti ei jõua kirjutada
• 1-2 üliteravat kustukaga harilikku pliiatsit, hea susata või sudokusid lahendada
  
• terve pinu kaheldava kirjutusvõimega pastakaid ja tintekaid
• jalgrattapump, väike, aga tõhus
• tellitav mutrivõti, suur ja ilus
• prillitoos purpurpunase prillipuhastuslapi ja päikseklaaside komplektiga (prillid ise on nina peal)
• märkmik, sinise kalingurkangaga kaetud ja plastklõpsuga suletav
• rahakott, kulunud, gobeläänkangaga kaetud, sees muutuva suurusega hulk plastkaarte, kirjamarke, ühistranspordi talonge, visiitkaarte, tšekke, vanu armastuskirju, pilte, plaastreid, totraid ja kasulikke kleepse, juhiluba (1 tk), isetehtud kaelaehteid (2 tk), ematehtud kaelaehe (1 tk), näpuotsaga EV münte ja mitte kunagi piisaval hulgal paberraha!
• pooleliitrine plastpudel hea Ropka veehaarde veega
• 1-3 riidest kandekotti, akadeemiliste tunnustega ja rohelise mõtteviisiga
• tabletid, pole oluline mis, peaasi, et aitavad!
• kätekreem, parasjagu rasvane ja niisutav ja aaloeveerane
• hügieeniside olgu ikka
• kamm, roheline ja uskumatult suure kammimisvõimega
• hügieeniline huulepulk, mentooliga
• montoimikone ehk mälupulk-mp3mängija-raadio-diktofon ja selle datakaabel, mis kõlbab ka parematele digifotokatele
• eraldi taskus Nokia 1100, lolli- ja saastakindel, orants

Laiendatud ridikülist ehk Feliiciakesest ma juba kirjutasin.