Kaisale meeldis rohkem paradoks "Milleks ise kaalu jälgida, kui on olemas naabrivalve?" Mulle ka.
Uuemad on aga avastused tasakaalust. Kui käevangus mööda poolpimedat lörtsi rektori vastuvõtult kodu poole libiseda, kas siis on parem tasakaalu leida või kaotada? Isiklikult kaldun arvama, et vangus on seda parem kaotada, sest siis tead pärast, kust kadunud tasakaalu otsida. Teisel uusaastapühal (või kuidas 2. jaanuari nimetada?) sai saunakõrvasena mitte enam söögile, vaid ainult joogile rõhku pandud, aga korrektuurid kehalises ülesehituses on ikka veel enda teha. Ei aita siin kaal kui perenaise elektriline koduabiline parimagi jõudluse juures!

Unes olen mitut puhku näinud, et minu truu auto on kergesti teisaldatav isegi napi treenitusega naisterahva jõul. Nähtutest parimaks tehniliseks lahenduseks pean siiani täispuhutavust-kokkupandavust. Õhtuste pealepiduste kulgemiste logistika üle mõtiskledes läks sellise lahenduse utoopilisus meelest ja tekkis kujutluspilt, et kui väike veinisõber peab jala koju kõmpima, siis oma autokese võib ta nööri otsas järele vedada. Oilii-oilaa, kuid ta on armas minule! Karmis tegelikkuses jäi ta minust Toome veerele kõigi loodusjõudude meelevalda, nüüh ja niu-niu-niu...