Kaks luksust, mida ei saa endale praegu lubada:
• Kahetseda tehtud asju ja
• Põdeda tegemata asjade pärast

Millega tegelen? Elama õpin, iga päev ise moodi.
Kui on rahulolematus, siis ikka mõelda nende täitmata vajaduste peale. Eks ole ju, Abe Maslow?
Ja midagi võiks ette võtta muinasjutuvormeliga, milles keegi palub kellelgi end nõidusest vabastada ja mitte pöörata tähelepanu sellele, et tal seejuures valus on ja ta muudkui palub ja anub järele jätta. Järele jätta ei või, muidu kurjast vaimust ei pääse! Lihtne!

Praeahjust levib duši alla korvapuustite lõhn. Nii nagu žalusii ehk ribakardin on prantslaste jaoks armukadedus ja ridikül naeruväärne, on need maitsvad, hõrgud, soojad, isuäratavad kaneelisaiad soomlastele kui kõrvakiil.
Lõhn… hõng…

Uinun teadmisega, et mu sooltes koriseb-väriseb-väreleb mobiil.
Katriin ärkab avastusega, et silmas on tomatiseeme.

Tolmuimeja kotist võib oodata mässu. Arvestades arvukat ämblikkonda, keda ma olen masinasse imenud, võib sealt oodata muudki. Võrgutamise MM-i. Astronoomilises progressioonis kasvanud asukatega tsivilisatsiooni, kes kujutlevad, et osalevad tõsielusarjas Freeciv versus Freecraft. Ei tahaks nende kaheksakoivalistega väga konflikti sattuda. Muidu tulevad ja teevad mulle veel sisekujunduse a la Haapsalu

Tähendus(rikku(matu)s)est

Tuli tahtmine üle pika aja bloogi kribida. Lihtsalt mõnuleda. Enne vaja mõned kiirestijooksvad ja kõvasti karjuvad asjad ka internetis ära ajada. Kõige enne vaja avada rüperaali kaas ja massin tööle panna. JA nüüd, pange tähele, ma ei ole loomapiinaja, aga läppari klahvide vahel liigutab elus EMT logo! Saab sõrmiste vahelt välja ja läinud ta ongi... Kuskil vist maja põleb, pojad sees! Ah, minge ja ehitage oma pere-pesa Radiolinjas edasi, mul õnneks sõpru-sugulasi EMT-s, kellega sõbrahinnaga lobiseda, veel jagub. Seepeale sobiks hästi eilne Verba Volant tsitaat George Chapmanilt:

flatterers look like friends, as wolves like dogs

Käisid mul täna korstnapühkijad, nigu tellitud, kolm vinks-vonks tahmanägudega noorsandi. Õnne just ei toonud, pigem huumorit. Millega nemad siis Akt-arve nr. seejatoo (korstnate ja kütteseadmete tahmast puhastamiseks) põhjal tegelesid? Mustvalgelt võib lugeda:

Korteripliidi või pesuköögi katla puhastamine soemüüriga

Oi heldeke, see käis neil nõnna kähku, et ma ei saanud arugi, kui korteripliit või pesuköögi katel söemüüriga läbi olivad tõmmatud. Ja mitte üks kivi ei köhind! Olen ma ikka maksnud asja eest, kui töö nimetusena ilutseb:

Viimalõõri puhastamine kütteseadmeta jm

(jooksev meeter? ja muud? jäme masendus?) Õnneks ei küsitud minult sentigi asja eest nagu

Ava raiumine koos kinnitegemisega

Tjah, auto läheb parandusse alles kolmapäeval ja jalgratas otsustas ka kütuse hinnatõusu vastu streikima hakata ning murdis pedaali küljest. Täieline jalamees (jalanaine? kalanaine?) olen.
Aga pole halba ilma heata (naeratage, homme on veel hullem või teid pildistatakse videovalve jaoks). Et mul neljarattalist sõpra polnud, tekkis muidugi kange kihu minna šoppama eriti suuremõõtmelisi või õrnavõitu asju nagu seinapeegel. Suutsin A-s sama kihu äratada ja tagajärjed ei lasknud end oodata - kaks naist, üks märja peega maimikueelik ja Chevy külastasid head hulka tarbekauplusi. Tõime jahilt kaasa
5 bambusrulood (kodus selgus, et homme peab vist lisa tooma),
vakstu ruutudega (esines ka mummudega),
strateegilisi toiduaineid nagu
jahu,
kohv,
banaanilaastud,
kommid,
lõhepulgad,
tai karrikaste,
ning PEEGLI 40x120 cm.
A-l avanes võimalus väikseks salaküttimiseks, mille jahisaak jääb loetud päevadeks saladusse.
Sellest, kui ilusa toa on mulle valmis nikerdanud brigaada Uuhhh ja Tihked Totsid, kirjutan teile juba järgmine kord, kui te just vahepeal ise külla ei satu. Muide, laupäevasele Põrgu Wärgile on saadaval üks tudengipilet, seitsemänkymmentä kruunua vain!

How happy is the blameless vestal's lot!
The world forgetting, by the world forgot.
Eternal sunshine of the spotless mind!
Each pray'r accepted, and each wish resign'd.

-- Alexander Pope, "Eloisa to Abelard"

Võtan õhtul tableti.
Näen öö läbi õnnelike parastavaid kilkeid: "Vat kus loll! Närvihaige! Tüütus! Luuser! Paras talle! Need oleme meie, kelle õnn muutub suuremaks sellest, et saab võrrelda, arvustada ja hinnata sinu õnnetust, halba iseloomu ja kiuslikku meelt!" Rõõmsate manamisi: "Unusta ära, et sul on võimalus pääseda inimhinge üksinduse vanglast! Ära loodagi, et sa kusagilt rahu leiad!"
Ärkan hommikul selleks, et kahetseda suuremat osa oma elatud elust. Kahetseda teistele tehtud valu ja ütlemata jäetud häid soove. Kogetud pettumusi ja õnnelikke hetki. Luhtunud lootusi ja südamevalu. Aga ma ei leia andestust.
"Surra, magada... Jah, magada... Võib-olla undki näha?"
Asu ei ole enam unenägudeski.

lunaatikutele

Vennad Grimmid rännanud ja korjanud Saksamaal rahvajutte. Mõni neist olnud kohe ekstra jabur, et... 4 vanderselli jõudnud kord ühte külla, kus miski imeasi tammepuu otsas säranud. Külavanemalt Tõnu Kattailt saanud teada, et see pannkook on Kuu, mille õlitamise ja paistetamise eest teenib ta ühe taalri nädalas! Valgusti ise maksnud kõva nutsu - tervelt kolm taalrit! Vandersellide kodukoht jällegi olnud öösiti pime kui karup...e. Mõeldud-tehtud, roninud maailmaparim ronija Mati Kõrts romantilisel tenorihäälel tamme latva ja toonud kuu ära. Nõnda virutasivad sellid kuu omale ja panid selle kodukülla puulatva paistetama, ise valetasid, et ostsid raha eest. Lihtsameelne külarahvas jäänudki uskuma ja maksnud veel iga nädal taalri tehnilise hoolduse eest. Ausad olid nad kah, pakkisid igale vandersellile nende vanadussurma saabudes veerandi juustu, ptüi! kuud ikka, kirstu kaasa.
Surnuteriiki ootamatult saabunud valgus tekitanud muidugi paraja karja lunaatikuid, kes kaardi-, täringute ja keeglimängus piiri ei suutnuvad pidada. Läinud tõsiseks madinaks, saatuslikuks tendentsiks kujunes juua oma kirstud maha. Peetrus Taisto Noor vaadanud taevast, et mis jama. Tulnud alla ja rahustanud lunaatikud kõva rahvamehe hoiaku ning populistlike loosungitega "Veini ja tsirkust!", "Joome ennast seljakile!". Julgemad kommenteerisid koguni: "Peetrus üksi rohkem joob, kui me seltskond juua jõuab!" Tõsi mis tõsi, varsti olnud kadunud hinged sellises joobes, et leppisid ka pimedusega, vahet nagunii poleks. Saanudki kuu taevavõlvile tagasi ja inimestel heameel.
Ent sellega asi veel ei piirdunud. Carl Orff näinud ära, et täitsa nootipandav lugu on. Saksa põhjalikkusega teinud sellest muinasjutt-ooperi ja väikse maailmateatri, misiganes see ka poleks. Paljud maailmas võtnud tükki ette kanda, aga kõige värskemas ja sääserohkemas õhus laseb sel sündida Thomas Wiedenhofer ning kogu kremplit üritab ohjata Lilyan Kaiv. Kiidil. Sel suvel. Ja ainult neli korda, sest ööd on siin mustad ja koidikud vaiksed.
Kui te mind ei usu, lugege juhtivaid ajakirjanikke Postimehest ja Võrumaa Teatajast

pildikesi koolipõlvest

Kas Kuutroll on juba välja haudunud need pildid, mis ta Trollidemaal oma futumassinaga tegi? Ei, ta on neist ainult rääkinud, näidanud pole ühtigi... seal olla miski hallutsigeenne pilt viisnurgaga, millest keegi ei tea, millal see võetud ja kelle poolt. Tuli meelde Paavli katuseid lugedes. Umbe vinged jutud ja moraal on ka hea:

teavad rääkida, et kes vana asja meelde tuletab, selle silma sööb orav ära.

Peaks need sellid oravaklubi mentoriteks arvama!
Ajaveebidega juba on nii, et hakkad ühest otsast surfama, teise otsa välja ei jõua mitte. Teekonnal Olga Pealagi - ebalogaalne (Kopli) - Lo-Fi (Kopli) avastasin, et kodulinn Tallinna mentaalsel kaardil on mitmeid valgeid laike. Jah, Kopli kandis eksiks vist ikka veel ära. Muhe ja põhjalik guided tour eelnimetet bloogi vahendusel tekitas mitmeid mõtteid, esimene neist kõlas umbes nii: miks ei võiks Kuutroll oma lupettaga kolida kuu peale või näiteks Koplisse Neeme tänavale? Ai, see oleks Amburi tänava laskekauguses!! Teine mõte tekitas pelmeeni-isu. Kolmas mõte ütles, et sinna kanti peaks minema elu ja inimestega tutvuma. Enne kui tänapäevast ajalugu saab.