Edgar A. Poe-Unenägu

Pots.
Tilk. Tilk. Tilk.
Pots.
Tilk. Tilk. Tilk.
Pots. - mõtles õun
Tilk. - ei jõudnud tilk mõelda, sest järgnes
Tilk. - mida ei jõudnud mõelda järgmine
Tilk. - jäigi mõtlema, kui puust kostis
Pots. - mõtles järgmine õun
Tilk. - mõtles pimedasse öhe jäänud ängistatu
Tilk. - mõtles tahtmatult unetu torumees
Tilk. - mõtles tahtlikult unetu torumehe armsam läbi une kui
Pots. - kukkus õun hea-ja-kurja-tundmise-sordist
Tilk. - valleraa!
Tilk. - taruiraraa!
Tilk. - tramburai!
Pots. - oi-kui-suur
Tilk. - peaks torumehele helistama
Tilk. - hiline öö nagu
Tilk. - äkki magab?
Pots. - kukkus unetu torumees õunapuuvõrast

Taevas on tähine ja kraadiklaasil 12 pügalat sooja siin 700 km Tartust põhja pool Toivolas. Tugev tuul on pehme ja üllatavalt soe. Lahtisel verandal männimetsa õhus maitsevad noor kihisev valge vein ja parmesani juust (kas tõesti see jaanipäevaks-toodu?) nukker-hõrgult. „Ja seda suve ei tule enam, ei tule enam seda suve…“ Uskumatult ilusate kohtumiste ja uskumatult valusate lahkumiste suvi. Endaksjäämise ja suurekssaamise, tõestamise ja tühjarääkimise, unustamise ja unistamise, meeleheite ja meelekindluse, toe ja tõuke, vihkamise ja armastuse suvi. Midagi koorub mus üha ja üha. Ja on paiku, kuhu saab mõttes tagasi minna, kui tegelikkuse rada käänab vajuvasse liiva.
Antero rääkis loo, kuidas soomlasi öiroliidus ebaõnn tabas. Soomlased nimelt tahtnud saada Soomemaale ka ühe institutsiooni – elintarvikevirasto oleks see soome keeles. Mida iganes. Seotud esmatarbekaupadega ilmselt. Kõik muud euroriigid olnud poolt, aga Berlusconi pistnud kisama, et soomlased ei tea söögist midagi ega isegi seda, mis on ’parmesan-sink’! Savi sellega, mina ka ei tea. Aga mis teinud seepeale soome ajakirjanduslased? Nemad suuremate päevalehtede esikülgede tasemel hakanud kogu Soomemaa rahvast valgustama, millega ikkagi tegu on. Et tõestada Berlusconile-makaronisööjale, kui hästi soomlased viimse imikuni gurmaansemat kulinaariat jagavad. Sellegipoolest sai sinjoore Berlusconi nimetatud ameti itaallastele sebida. Küsisin Anterolt, miks soomlased küll uskusid, et B on üldse huvitatud nende enesetõestusest? Kas nad poleks võinud B-d samamoodi Sirtsi sohu saata ja üldse mitte välja teha sellistest otsitult paikapanevatest argumentidest? Antero jäi vastuse võlgu, kuid mulle sai ühtäkki selgeks kogu loo MORAAL: kui kellelegi tuleb kasuks eelarvamus (nagu B-l), ei aita sinu kuitahes ratsionaalsed tõestused mitte tuhkagi. Karju ja lahmi vastu kogu fantaasia piirides, siis on vähemalt lootust, et sind kuulda võetakse.

Palun, vabanegem oma mõttekrampidest.
Asjad, mis tõestamist ei vaja, võivad siiski selgitust vajada.

Kaks luksust, mida ei saa endale praegu lubada:
• Kahetseda tehtud asju ja
• Põdeda tegemata asjade pärast

Millega tegelen? Elama õpin, iga päev ise moodi.
Kui on rahulolematus, siis ikka mõelda nende täitmata vajaduste peale. Eks ole ju, Abe Maslow?
Ja midagi võiks ette võtta muinasjutuvormeliga, milles keegi palub kellelgi end nõidusest vabastada ja mitte pöörata tähelepanu sellele, et tal seejuures valus on ja ta muudkui palub ja anub järele jätta. Järele jätta ei või, muidu kurjast vaimust ei pääse! Lihtne!

Praeahjust levib duši alla korvapuustite lõhn. Nii nagu žalusii ehk ribakardin on prantslaste jaoks armukadedus ja ridikül naeruväärne, on need maitsvad, hõrgud, soojad, isuäratavad kaneelisaiad soomlastele kui kõrvakiil.
Lõhn… hõng…

Uinun teadmisega, et mu sooltes koriseb-väriseb-väreleb mobiil.
Katriin ärkab avastusega, et silmas on tomatiseeme.

Tolmuimeja kotist võib oodata mässu. Arvestades arvukat ämblikkonda, keda ma olen masinasse imenud, võib sealt oodata muudki. Võrgutamise MM-i. Astronoomilises progressioonis kasvanud asukatega tsivilisatsiooni, kes kujutlevad, et osalevad tõsielusarjas Freeciv versus Freecraft. Ei tahaks nende kaheksakoivalistega väga konflikti sattuda. Muidu tulevad ja teevad mulle veel sisekujunduse a la Haapsalu

Tähendus(rikku(matu)s)est

Tuli tahtmine üle pika aja bloogi kribida. Lihtsalt mõnuleda. Enne vaja mõned kiirestijooksvad ja kõvasti karjuvad asjad ka internetis ära ajada. Kõige enne vaja avada rüperaali kaas ja massin tööle panna. JA nüüd, pange tähele, ma ei ole loomapiinaja, aga läppari klahvide vahel liigutab elus EMT logo! Saab sõrmiste vahelt välja ja läinud ta ongi... Kuskil vist maja põleb, pojad sees! Ah, minge ja ehitage oma pere-pesa Radiolinjas edasi, mul õnneks sõpru-sugulasi EMT-s, kellega sõbrahinnaga lobiseda, veel jagub. Seepeale sobiks hästi eilne Verba Volant tsitaat George Chapmanilt:

flatterers look like friends, as wolves like dogs

Käisid mul täna korstnapühkijad, nigu tellitud, kolm vinks-vonks tahmanägudega noorsandi. Õnne just ei toonud, pigem huumorit. Millega nemad siis Akt-arve nr. seejatoo (korstnate ja kütteseadmete tahmast puhastamiseks) põhjal tegelesid? Mustvalgelt võib lugeda:

Korteripliidi või pesuköögi katla puhastamine soemüüriga

Oi heldeke, see käis neil nõnna kähku, et ma ei saanud arugi, kui korteripliit või pesuköögi katel söemüüriga läbi olivad tõmmatud. Ja mitte üks kivi ei köhind! Olen ma ikka maksnud asja eest, kui töö nimetusena ilutseb:

Viimalõõri puhastamine kütteseadmeta jm

(jooksev meeter? ja muud? jäme masendus?) Õnneks ei küsitud minult sentigi asja eest nagu

Ava raiumine koos kinnitegemisega

Tjah, auto läheb parandusse alles kolmapäeval ja jalgratas otsustas ka kütuse hinnatõusu vastu streikima hakata ning murdis pedaali küljest. Täieline jalamees (jalanaine? kalanaine?) olen.
Aga pole halba ilma heata (naeratage, homme on veel hullem või teid pildistatakse videovalve jaoks). Et mul neljarattalist sõpra polnud, tekkis muidugi kange kihu minna šoppama eriti suuremõõtmelisi või õrnavõitu asju nagu seinapeegel. Suutsin A-s sama kihu äratada ja tagajärjed ei lasknud end oodata - kaks naist, üks märja peega maimikueelik ja Chevy külastasid head hulka tarbekauplusi. Tõime jahilt kaasa
5 bambusrulood (kodus selgus, et homme peab vist lisa tooma),
vakstu ruutudega (esines ka mummudega),
strateegilisi toiduaineid nagu
jahu,
kohv,
banaanilaastud,
kommid,
lõhepulgad,
tai karrikaste,
ning PEEGLI 40x120 cm.
A-l avanes võimalus väikseks salaküttimiseks, mille jahisaak jääb loetud päevadeks saladusse.
Sellest, kui ilusa toa on mulle valmis nikerdanud brigaada Uuhhh ja Tihked Totsid, kirjutan teile juba järgmine kord, kui te just vahepeal ise külla ei satu. Muide, laupäevasele Põrgu Wärgile on saadaval üks tudengipilet, seitsemänkymmentä kruunua vain!

How happy is the blameless vestal's lot!
The world forgetting, by the world forgot.
Eternal sunshine of the spotless mind!
Each pray'r accepted, and each wish resign'd.

-- Alexander Pope, "Eloisa to Abelard"

Võtan õhtul tableti.
Näen öö läbi õnnelike parastavaid kilkeid: "Vat kus loll! Närvihaige! Tüütus! Luuser! Paras talle! Need oleme meie, kelle õnn muutub suuremaks sellest, et saab võrrelda, arvustada ja hinnata sinu õnnetust, halba iseloomu ja kiuslikku meelt!" Rõõmsate manamisi: "Unusta ära, et sul on võimalus pääseda inimhinge üksinduse vanglast! Ära loodagi, et sa kusagilt rahu leiad!"
Ärkan hommikul selleks, et kahetseda suuremat osa oma elatud elust. Kahetseda teistele tehtud valu ja ütlemata jäetud häid soove. Kogetud pettumusi ja õnnelikke hetki. Luhtunud lootusi ja südamevalu. Aga ma ei leia andestust.
"Surra, magada... Jah, magada... Võib-olla undki näha?"
Asu ei ole enam unenägudeski.