sotsiaalne võrgustik

A ja B on sõbrannad lapsepõlvest. Kooliajal tekib A-l tugev sõprus D-ga, oma suvilanaabriga teisest linnast. D perekond käib tihedalt läbi H perekonnaga ja loodab vaikselt laste ühisele tulevikule. Ühele jaaniõhtule suvilas võtab A kaasa B, kes avaldab tugevat muljet M-le, D salajasele ihalusobjektile. A ja B laulavad ühes kooris sõbrannade E ja K-ga. Põhikooli ajal hakkab A käima O-ga, kuid peagi pakub poisile rohkem huvi B. A on õnnetu, kuid saab sellest üle, sest peab oma sõprust B-ga väärtuslikumaks kui ebapüsivat suhet O-ga. Ka põhikooli lõpuklassis möllanud klassivenna L-i kirglikud tunded A vastu jahtuvad ja sõbraks saavad hoopis B ja L. Keskkooli ajal lähevad A ja B õpilasmalevasse, kus A sõbruneb I-ga ja moodustab “kuuma paari” vaeslapsest G-ga. D tuleb A ja B kodulinna õppima ja leiab hingesuguluse G-ga, samal ajal ilmneb, et I-l on samuti tunded A vastu. A ei taha valida, kuid hoolimata pettumusest I taotluste suhtes, sõbrustab rohkem I-ga. D arvab, et A on reetlikult käitunud nii tema kui G suhtes. Samal ajal on A-l südamlik kirjavahetus sõjaväes teeniva H-ga. A läheb kõrgkooli D ja H kodulinna ning esimese kursuse lõpus suvel abiellub H-ga. B abiellub R-ga ja nad asuvad elama R-i suguvõsaga seotud alevikku. A vanem tütar saab kooliajal lähedaseks sõbrannaks K tütrega, noorem tütar aga kasvab kokku B vanema tütrega, kui nendegi pere kolib ülikoolilinna. A jääb peale kraadiõpet teadustööle ning saab kolleegiks N-i, kelles arvab ära tundvat enda igatsetud kaaslase. Kuigi salasuhe saab avalikuks ja jätkub, ei lahuta kumbki oma abikaasast. H läheb välismaale tööle ja A õpib üksielamist nautima. Hea mitu aasta hiljem algatab hoopis N-i abikaasa lahutuse, N tunneb end ühtäkki vaba mehena ja asub semmima K-ga. A-l aga jookseb juhe kokku ja võimutsema pääsevad seni vaos hoitud ja alla surutud destruktiivsed tunded. Vanemate, asjatundlike tohtrite ning B ja E abiga saab A tasapisi siiski loomupärase eluisu tagasi ja sooritab isegi väikese arenguhüppe.