Vat see reklaam, mille bränd mulle järjekindlalt meelde ei tule, aga missigise auto Kadri K. enesele ostis, on leheneegril kenasti üles tähendatud seoses netiavarustes leidunud paroodiaga. Palju õnne, olete võitnud talverehvid!

Rohkem kui kuuendik planeedist

on erinevates eludes läbi rännatud...


create your own visited countries map

Reklaamide neuropropagandast

pidas äsja ettekande Jaakko Lehtonen.
Jäin seda kuulates mõttesse.
Olen suur HEADE reklaamide fänn. Kui kuskil sellist kohtan, kohe ammulisui unustan end. Saadan teistele edasi, viitan, räägin neist - et aga kultuurielamust jagada. That's all! Sest enamasti küsitakse siis, et mida see reklaamib ja mina ei oska vastata. Mäletan küll, et oli autoreklaam või õllereklaam või föönireklaam, aga brändi ei mäleta. Reklaamitellijatel täiesti mahavisatud nuts. Ostjat minust ei saa, tarbin reklaame kui kultuuri. Nagu head pilti või etendust või muusikat. Imetlen loojate loovust ja professionaalseid oskusi.

"Ärimees kimab maanteel kui korraga näeb vikerkaart üle taeva säramas. Isand kohe jahmatab ja peatab auto. Potsutab talumees traktoriga mööda. Linnasaks peatab mööduja ja küsib taevasse osutades:
"Vabandage, mis see on?"
"Kuidas mis?" ei saa talumees aru, "See on vikerkaar ju!"
"Jah, aga mida see reklaamib?"

Sestap on mõistetav, miks mind halvad reklaamid närvi ajavad - pean seda samasuguseks keskkonna(kultuuri)reostuseks kui suitsetamist ja liikuvaid lustikummuteid.
Ostan ikkagi ratsionaalsete argumentide ja otseste tajukogemuste ajel. Seda, mis tundub terve-talupoja-mõistuslik ja seda, mis maitseb, lõhnab, kostab kõrvale ja paistab silmale kaunis, tundub katsudes mõnus ja istub hästi. Reklaamide vahendustegevus siia ei puutu.

Mõistus on küll kolba täide,
aga armastus on näide,
kuidas tark, kes teab kõik ette,
pärast ikka plärtsab vette.
/H. Runnel/

Jah, juba ammu on tarbekirjanduse turult puudu mu meelest sellised ilmalikud loosungiraamatud (või kuidas õigupoolest neid iga-päeva-mõtte-tera raamatukesi maakeeli nimetatakse?), kust saaks mõttetarga juhise iga päeva kohta. Kord leidsin küll toreda vihukese "Kratsimine aitab ka vesikirpude vastu", milles iga 1996. aasta päeva kohta mõni anekdoot. Peategelaseks keegi härra Poldi "ühest seni tundmatuks jäänud saksakeelsest ajalehest".
19. aprilli koha pealt leiab täiesti asjakohase naljandi:

"Itaalias hotelli saabudes tõttab härra Poldi kohe telefonikabiini eelnevalt küsides: "Kas selle telefoniga saab peale itaalia keele ka veel mõnes teises keeles kõnelda?" "

(Miks mulle meenuvad kohe kolme apelsini "oi-kui-hea-raamat!" ja "naisuke, kas sa sa tahaksid olla mees?" ?)

Tagasi alguse juurde tulles võiks tänase ja ka eilse päeva ja mulluse märtsilume motoks olla ülaltoodud rahvuskirjaniku read. Minu jaoks, ja ka Sinu jaoks, armas Anu.

Esmaspäeva skoorid

meie peres:
2 kurgumandlit vähem!
1 treffnerist rohkem!

Kallistan teid kõiki kõvasti-kõvasti!
Ja ka neid tüdrukuid-plikasid-neidusid, kes täna lapsepõlve tagasi ja maailma edasi tantsisid. Te olete liigutavalt elus ja ilusad!

Alla Kirju-Tanu,
1 laste üle äraütlemata uhke emme

Teateid tegelikkusest

Võru tänaval sõitis täna hommikul veidi peale kella 11 kanuu nimega "Libe Kube". Pealtnägijaid paluti peatuses pealt maha tulla.
Kas võimu jaoks peab võimlas võimlemise võime ja võimalus olema?
Kas saatus ongi saada saadetud (pikalt)?

uue pesumasina puhul

peenikese-peenikese häälega: "Emme, miks meie pesu nii mõnus on?"

hästi hoolitseva häälega, perenaiselikult suud krousides: "Varem kasutasime tavalist pesuloputusvahendit, aga nüüd on meil haldjas, ta teeb meie pesu nii pehmeks ja lõhnavaks!"

nõudlikult, jonnivalt ja pugevalt: "Mina kaaaaa, mina kaaaaa tahan haldjat pesumasinasse toppida!"

uni tuleb uitel...

Unel oli eile öösel väga vastik ja hirmutav nägu. Siuhkesi ei tahaks ka läbi lukuaugu kaeda.
Tea, kas julgebki täna enam unele näkku vaadata. Aga terve öö vahtida näkku tõele, et tegu on järjekordse näotu unega, kas see on parem?

Tiisikuse tont

käib ringi Tartus. Juba ammu käib, tegelikult. Ehkki praegune tont võib mu peret lähedalt puudutada, sattus seesinane "asotsiaalne" tõbi mu unedesse umbes 5 aastat tagasi mingite valimiste künnisel. Toona oli ajakirjanduses juttu sellest, et kodutuid abistavad valimistel vabatahtlikud ja ka sellest, et kodutute seas esineb tuberkuloosi (sageli lahtist), mida nad ühissõidukeis välja köhimas käivad. Mitte sihilikult, aga eks bussis ole ikka soojem õhk hingata ka neil.
Ja nii ma hakkasingi unes väga muretsema ühe hea sõbra pärast, kes pidi kodutuid valimistel abistama. Mõtlesin täitsa paanikas, et kuidas teda tuberkuloosikepikeste eest kaitsta. Tsiviilkaitseõppuste jaoks sai ju omal ajal tööõpetuse tunnis vatimarlisidemeid tehtud. Suu- ja sõrataudi leviku vältimiseks riigipiiridel kahtlases vedelikus tatsutud. Unes läksid kõik need kogemused käiku.

Piibu jutud

Kodust väljas mängimas käia on väga tore. Näiteks alles Hollandis sain teada, et Eestimaal üsna igiammu hakkama saadud lauamänguga Farlander, strateegiamäng, midagi FreeCivi ja SimCity kanti. Venna pere kinkis jõuludeks tavakohaselt uue mängu – Elu on selline! Väga lohutav, muide.
Paadunud sõnaseletajana ei saa jätta tähelepanuta Aliase uusversiooni. Seda, milles muude ülesannete hulgas tuleb täita lüngad vanasõnades-kõnekäändudes. A&N said vist jõulukingiks, aga A oli vähe nördinud, et kedagi pole mängima meelitada suutnud. Lootsime me ikkagi naised-omavahel-õhtul peale ülijabura, naeruluksudest lämmatava „Eurotripi” vaatamist millegagi vaimu teravdada. Loen juhendist (juhendeid loengi ma ainult lauamängudel), et kolme punkti koha peal võib öelda näiteks piip! Proovime:

• Piip, mis lõpeb, pole kunagi tõeliselt alanudki.
• Rahaga täidetud piip on alati moes. (Seda oleks küll moekas piibutootjatele kõva raha eest reklaamlauseks ärida!)
• Süües kasvab piip.
• Piip toob päevasooja.
• Piip – see on tegelikult soov pluss võimalus.
• Maailma esimene piip valmistati Aadama küljeluust. (Arvate, et piibu asemele käib sõna naine? Õige on valjuhääldi! No mul ei ole nii totrat nägu võimalik esile manada.)
• Piip on see, kui naerad kõigest hoolimata.

Järgnevad suured tõed isiksuseuurijatele:

• Silmad on hinge peegel, suu südame piip.
• Labane piip reostab toredaid rõivaid rohkem kui pori.
• Mehe piip on külgetõmbavam kui tema välimus.
• Ükski mees ei ole nii suur kui tema piip, ei heas ega halvas.
• Külmad käed, soe piip.
• Usu proovikivi on piip.
• Eestlase piip on teine eestlane.
• Oled vana, kui piip mängib liiga valjusti.
• Abielu otsustav proovikivi on ühine piip.
• Väike piip teeb jutu ilusamaks.
• Parimgi piip ei suuda ravida südamevalu.
  

Kuidas valida sobivat tööd?

• Üheksa ametit, kümnes piip.
• Mida pikem piip seda tarbetum töö.

Piip ei hüüa tulles!