Heuristiline uurimine tegi eile kindlaks, et vanadel eestlastel olid väga head hambad. "Vanaaegsete piparkookide" nime all leidunud retsept nõudis 1 kg siirupit, pipra-, kaneeli-, nelgi-, ingveri- ja kardemonipulbrit ning 800-900 g rukkijahu. Enne küpsetamist pidi taigen seisma 2-3 nädalat. Jõuluajal tehtud taigen sai nüüd küpsetusvalmis.
Ahjust tulnud piparkoogid olid küllaltki heledad. Katses/ühiskogemuses osales kümmekond eestlast vanuses 10-50 aastat. Kõigis kommentaarides esines verbaalne marker, mis viitas hambaallasattunu kõvadusele. Diakroonilise uurimise asemel usaldan lingvistilist konteksti ja järeldan, et piparkoogid tehti kõvad juba vanal ajal või puudus vanadel eestlastel kogemus pehmemate piparkookidega. Et retsept on evolutsioonis trükiväärilisena püsima jäänud, viitab nimetet piparkookide kestvale populaarsusele.
Siiski, mul on jäänud järele uurimata oletus, et retsept on pärit tõesti väga vanast ajast, mil piparkooke tunti päkapikuleiva nime all.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar